The Project Gutenberg EBook of "Rojohoppe" viimene reis, by Hjalmar Nortamo

This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
with this eBook or online at www.gutenberg.org/license


Title: "Rojohoppe" viimene reis
       Uussi raumlaissi jaarituksi

Author: Hjalmar Nortamo

Release Date: April 1, 2017 [EBook #54472]

Language: Finnish

Character set encoding: ISO-8859-1

*** START OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK "ROJOHOPPE" VIIMENE REIS ***




Produced by Tapio Riikonen








"ROJOHOPPE" VIIMENE REIS

Uussi raumlaissi jaarituksi


Kirj.

HJ. NORTAMO





WSOY, Porvoo, 1921.




SISLLYS:

 "Rojohoppe" viimene reis
 Tasala Vilkk opettle fransklaist paini
 Kuik Katavkari Efraim lukema opes
 Tasala muarin dalongaupp
 Linnalan gorsteeni
 Katavkari Efraimin golm juttu
 Priki Efrosiina




"Rojohoppe" viimene reis


I

Niingon gaikk vanhema raumlaiset tundeva ja titv, ni se Aguksen
gapteen ol semne viheljine, ettei hn osann jrjell hantteerat st
ainett, ko met th aikka mailma Raumall litra-aineks sano, muttkom
bist ittes, vaevana, hyvi usse semsse reedaha, ettei hnest aigottaisin
dahtonn oli mihinkk -- Mutt jokattell meill o meij vikan ja niingo
sanott Aguksen gapteen ol paha litrarna. Sendhde frou oliki ai flis,
kon gapteen reisuijas tek ussemitte Saksaha, -- Flensburihi, Lyybekkihi
ja Appenraadehe -- mutt vlist Englanttihingi saakk. Aguksen gapteen
omist nttk pinem barklaevan, go ol "Hoppet" nimelds. Vanh ja huan
se jo sillo ol, ko hn se ost, ja "Rojohoppeks" st kaupunglaisten
geske sillo jo valla nimitetti, mutt ko se ol alkkuas vahvast rakenett,
niingon gaikk astjas siihe aikka mailma rakenetti, niin goos se ai vaam
bysys ja reisuj sill yhtmittan dehti, niin go sanott. -- Sillaill
oikke.

No sitt kve syksyll viis vuatt niitten gyhtte vuassitte jlkke nii,
ett frou saerastus, juur ko alos ol tydes lastis ja valmis lhtem.
Eng mn lainkka ihmettell, ett frou saerastus, sillett kyll send o
liiaks vaaditt vaimihmiseld, ett hnem bit vuaskaussi laevas olema.
Mitst semne suvell mitt olis, mutt kevsi ja syksysi sill o mond
kertta niin dylkkj olo, ett mihengi o siint tys krsimine saatikk
sitt vaimihmse. Ei heij ruumis st kest ja siin ruppevakki sitt
gleinimboltte ja kynsilise ja heimeroodtaudi ja jumal tis mikk kym
heijn gimppuhus vh nssist. Ja nii ain gve Agukse frouangi. Maihi
hnen dydys jd ja konei hn sillaills sitt saann ollk kapteeni
kaittimas tll reisull, ni hn lhett sana, ett mn tliisi hnem
buheilles. Mn meni ymmrettvstengi, ja ko siin ens ol puhelt yht ja
toist mailma menost, ni hn sano: "Kuule Kalkke, ny o asja lait nii,
etten mn ps flihin dll reisull. Eks sn, kos ole semne jmtt
mis, menis konstiks 'Hoppehen' dllk kertta. Mn olsi sendm bali
levoliseve sillaillk, ko se styyriki o, niingos tid, vh nii ja ni
niis ryyppasjois."

-- Nii hnd, semne oikke hn o, vanh Ilose Heikk, kyll hn vaan
dunneta, jua ja prll merell ja mais ja o st paitt tynn
kaikengaldassi koerangurej, mn sanosi. -- Ei siin ol eno settts
pali pareve, mit kapteenihi ja styyrihin dlee. Mutt jos frou luule,
ett o joksikki hydyks, ett mn mene heij fliss, niin gyll mn
valmis ole lhtem.

-- Niin, gyll oikke olis yks siunatt asi, josas mensi.

-- No, mene, mene mn, vaikk kyll niin dosi o, ett em mn menn
meinannk, ko mn tid, ett Tasala Vilkk om boosun ja Hakkri Iiro
timberint tllk kertta "Rojohoppes" -- -- -- antteks "Hoppes" mnuum bit
sanoma.

-- Sans sn "Rojohoppe" vaa. Mutt kuule, eikst ne ol hyvi merimihi
kumbakin, Dasala Vilkk niingo Hakkri Iiroki?

-- Ova. Kyll "Rojohoppes" tll haava o mit merimihen daittoho ja
kokemuksehen dlee semnem besttning, ett semne o harvas laevas. Se
teijn gapteeniki, vaikk hn -- mn sano sen deill oitis pi silmi --
o semne vkevtte orj, ni se sanovas sendn gaikk, ett semmost ei olt
toist bestikki tekem ja hyde ottaman go hn. Ja hn deke se ja
rknitte kaikk ulos, vaikk hn o niin gnnis, ett hn duski seisomas
pysy.

-- Nii, nii, san muut, Kalkke. Hyv mis hn olis gaikim bualin, gon ei
hnell olis st vikka.

-- Hyv oikke; mistem barhait. Eik paha kett muut ko ittis vasta. --
Ja taitav merimis o styyriki, o vanh ja tottunn niingon Dasala Vilkk
ja Iiroki.

-- No, mutt ei asjas sitt hullumallk kandill ol.

-- O vak kyll send vaa, frou hyv, sillett kon golms semmostakki mist
ko Ilose Heikk ja Tasala Vilkk ja Hakkri Iiro joutuvas sama reissuhu
samall aloksell, niin, ditk frou, niit ei kaittik kukka ja kyll siin
vissin goerangurej tehd niim bali, ettei sill ol mitt mr. Kyll vaa
o semnem baikk, ett pelkk mn st reissu. Mutt jos -- niingon jo
sanosi -- o joksikki lohdutukseks frouall, ett mn mene flihi, niin
gyll mn lhde.

-- Kyll mn ole niin giitoline, etten st sannot taed, josas lhde
heijm barisas.

-- Lhde mn, lhde hnd, mutt kuulkkast, kyll mar "Hoppe"
asikureeratt o?

-- O oikke ja tydest hinnast.

-- Se o hyv se, sillett mn ajattle, ett me joudu enemst pst
praksiissi seilaman, gon gapteen semne o eik styyr ol oikke
naplikatsuunis sisll.

-- Oi voi send, auningoitteks sn semssi, ett te mkke seilatt?

-- En juur semmostakka, mutt kaikki tyty ajatellk, ko semsse reissuhu
lhdet.

Ja nii mn sitt elokuu lopull 1872 joudusi nii merkilisell matkall,
ettn muista se, niingauan gon el, vaikk moni muu reis jo pakkaki
unhottuma. Ja eikst oli niingo ylhld nht, ett kaikest mnuu
vastambyristelemisestn hualimatt met taas oli yhdes buuris, mn ja
Tasala Vilkk ja Hakkri Iiro.


II

Ol ihmelisen gaunis ja tyven aamu, ko "Rojohoppe" vki siins seittm
aikka ol koos kanali vahtkopin dykn. Haminast kuulusivat tutu ne:
vkipyrtten kitkumise ja ankkurpeletten gilaukse ja ainasent taustan
niill nill nin dyaikans sadotte girvette ja mookrette isku. Vlist
nes satusiva vil puttoma yhtaikka ja sillo ol niingo hiittem bmis
olis lynn nyrkkis haminan galljoihi. Joukkoho sekosiva miste
veissavall nellk kohotetu oohii-oohei-huudos, se viimene hei nii
lyhksen ja tervn, ett tmsis toimis valla outoki olis ymmrtnn, ett
nys se veryhm kokko kaiken darmos yhtesse, voimakkassem bonnistuksehe.
Mn kuulustli hetke aikka tt ty jttlisvirtt, kuulustlin, guik
kaikk nm net tervst kajativa haminan galljoist, ja mn nautesi
siit. Se ol musiikki mnuun gorvisan ja mn saa ne ne muiston ja
milkuvituksen avull vilkkin kosk hyvns toistuma -- --.

Pali ol vkki meit saattamas, idej, muiji ja morssemi. Mn huamasi,
ett kokillakki -- yks nuar pois Vasaraisild -- ol morssi, vaikk hn
vast toisse reissuhus lks. Ei ne muus st huamannukka, mutt mn
nin, go hm bist ittes makasiini nurkan daa ja ko hn dul sild, ni
hnell ol yks pari uussi sukki poviplakkris. Ja semse ova varma merki
niis asjois. Iiro ymbrs kipus niim bali vaimvkki, etten mn ruvenn
heit rknittemng, ja Tasala Vilkk puhel hulluijas niingo ainakki. Je
enem siins sitt naurettin go itketti. Nii ett paremi semmost hulivili
seora se ol ko "Rojohoppem" besttning.

Ko sitt kaikk sl ol saatt laeva issom baattihi, ni Iiro ksk
kaikkette miste menns siihe istuma. Hn ja Tasala Vilkk oliva nttk
puhunnp pari kolm nuart poikka, ko seisosivas siin ja kattliva meij
lhtn, vetmm baatti kydest kanaali suuhu. -- "Haaluvee poja!"
sanos Iiro sitt, hypps paattihi ja rupes veissama.

    Merimiste lksilaul

    Ulos mailmaha vi
    Meij jljetn di
    Merell laudottem bll.
    Kauas pois pala mil,
    Kauas sinn, mis auring ai lmminds lua,
    Mis huajuvap palmu meill varjoas sua.
    Ko sillt tarppeks o olt, ni mek kotti jllt tlee.
    Hiivuvee, haaluvee, hiivuvee.

    Meri ky, must o y,
    Puijep paukku ja ly,
    Kyde vingu ja soi.
    Kapteen huuta: "Ohoi,
    Yls mastoihi reivaman goht joka mis,
    Ny o viimene hetk meijn dullk kukatis!"
    Jumal tit, jos koska mek kotti jllt tlee.
    Hiivuvee, haaluvee, hiivuvee.

    Meri rynnist ja rih,
    Nous ja vahtopis kih,
    Katkas kyde ja puu,
    -- Nii me vastusta snuu!
    Meij rohkeutt vasta snuu voimas ei aut.
    Jos es voitto meills sua, meill o aaloisas haut.
    Brassip piukkan, gyll kerra mek kotti jllt tlee!
    Hiivuvee, haaluvee, hiivuvee.

    Nii ett flikk, l itk,
    Vaikk se matk o niim bitk,
    Yli valdmeren gy,
    Mis rannoj ei ny.
    Jumal hallitte aalo ja taeva ja maa,
    Jos hn dahto, ei kualem meit saalikses saa.
    l itk, rakas flikk, kyll mek kotti jllt tlee
    Hiivuvee, haaluvee, hiivuvee.

    Kyll se muuttu se retk;
    Aika rimune hetk.
    Niingon gompassi neul
    Meij astian geul
    Kndy pohjossi. Lmmi maa jvt taa,
    Kodoranna me nhds saa ja syndymmaa.
    Ilo sillo o suur, ko mek kotti jllt tlee.
    Hiivuvee, haaluvee, hiivuvee.

Joka vrsy lopp-puale me veisasin gaikk yhdes ja oikke juhlaliseld se
kuulusiki. Vilkk komens joka pojan, gon ganaalim barttall ongell istus,
tranuma meijm baattian ja ol st tytyviseve mit enem hn sai
fiirat fongliina matka varrell uusill mihe aluill. Ja kyll niit
kartus; tit sen, go niit poja nolkej o ai niim bali kanaalin dill.
Viime heit ol kolmattkymmend meijm baattian vetms ja ko he vlist
karasivakki, ni me meni nii ett vesi kohis fris. Iiro veisas vooro ja
soitt vooro harmonikka. Vilkk ol suu messingis ja kamalan dytyvine ai
vaa. Mutt oliva aim bojakkin dytyvissi, ko Vilkk hamina sillan gorvas
anno heillk kakstoist markka tasittavaks ja sanos: "Tosa on deillp,
poja. Nttk, merimis o herr ja hne vaimos o frou, ain go mais
olla."

Kapteen ja styyr ja pari mist oliva jo enne meit buuris ja ko ol hyv
tuul ni aamuste, ni olivak kaikk valmistukse lht vartem bian dehdy.
Luutsjsiki lihus jo fokkmaston dopis ja pia me oli nii valmi, ett me
vaa odoti luutsi. Kapteen ol jo kerjennt troppris ottama eik styyrik
oikke selkki oll. Ja konei luuts tuli niim bian gon gapteen doevos, ni
hn giros ja sanos: "Pahukse luutsip, pelavak kortti eik hoidt toindas.
Mutt mit me heit odota. Seili auk vaa ja ankkur yls, ni mn seilam
bahus soikkon glyyvarbummi heij akknastas sisll ja knn gorttpaka
heij nokkas all. Kyll mar hes sillo sitt meijngi huamatteva."

Ja kyll "Rojohoppes" nys semnem bestttning ol, ett se tmse oorteli
vh kkin dyttnn olis.

"Tst tlee lysti", sanos Iiro ja huus mihill: "Pankkast kkin dy
kymm, boja!" Ja Vilkk hirvittel niingo susi kuuvalos.

Kaikeks onneks luuts tliiki juur ko ankkri hiivatti ja nii se odotett
lyst men miste noka siutt.

"Rojohoppeks" st meij laevatan haukutti, mutt mn oli se mond
kertta nhnt tydes seilis ja tid, ett se nykki ol vh komjas
parsell, ko se joka rit levjn juhlalisest niingo joeksin lks
mertkyndm. -- Ja mik sen gaunemb nhtv onkkan go laev tydes
seilis!

Pia oliva vkipyr laann natisemast ja kaikk brassik kiinitety ja mes
seilasi ulos, nii ett vaht kohis fris. Nojattim bi reelinkki ja
katelttin go Rauma hamin ja kirkondorn katosiva enem ja enem
nkyvist. Kokkiki jtt rua laittamises, seisos kabysi oves ja kattel
pin Getungalljo, ja ko mnkin gnsi silmn sinnppi, ni mn ni
yhde nuare flika haahmom biirtyvn girkast taevast vast nii selkkjst
kom baperist leikatt kuva olis ollk kiinitett sinisellp pohjall. Sill
oikke seisos koki morssi ja huiskutt liinatas -- ja itk. Mn tid,
ett hn itk. Sill Lonsin Getungalljoll o mond kyyneld vuadatett, surun
gyynli ko laeva ova lhtenn ja ilon gyynli ko laeva ovat tullk kotti.
Sild ne ensmiseks aim balja silmi nke, ko net tleeva, ja sild niit
taita seorat, siks ett ne nkyvist kattova. Sill olis paljo juteldava,
sill Lonsin Getungalljoll, jos se taedais ilmotta, mit niitte
vaimihmste miles o liikkunnk, ko se harjald lpi vuassadatte ovak
kauas ulos merellk katell.


III

Meill ol plankklast, ko meijm bit vim Londoho ja sild ol oordel
baarlastis Flensburihi ja sitt kappaltavar-lastillk kotti. Hyv tuuld
meillp piisas ai Oolandi merehe saakk, mutt sillk knys tuul
syydvestihi, nii ett mes sai ruvet kryssm. Ol nii verkkast tuuld,
ettem mep pali knuupuj tehn ja yhtkki meij rinnallan ol tuulem
bualell yks luvilainem brigi. Niingo eri kyltte nuartten geske ai o
semmost hrnmist ja pilapuhett ja vlist tappluksen grhinki, nii o
eri kaupungitte laevatte ve vlillkki ai semmost pind nlkkimist,
vaikk sitt jll ollan gamalast yht maat, ko joku ulkmaalaine yritt
krnittm. Merell luvilaise ova ain goittann uskotell, ettei
raumlaissi saad mastoho menem, jos ei heill ens siirappi annet, ja
raumlaises sanova, ettei luvilaisill ol mittn ditto styyrbuurist ja
baabuurist, muttko merkittev ne asjas samallt tavallk, ko niihi
aigoihin, go he elukoit Ruattihi laahasiva. Ja ko siin ny rinnasi
seilatti ja meill ol pari mist vil bramraagall seilin gans vhtms,
ni sild luvilaiseld huuta yks mis: "Ovakk raumlaises siirappi saannk,
kosk ova mastohon giivenn?"

"l sills siirapist kohis, muttkom biukot niit snuu nuarias sill
musta hrjm bualell, etts psep paremi yls tuulehe", huus Iiro
takasi, vaikkei luvilaisell mitt elukoit buuris oll, muttko seilas
puulastis niingo mekki.

-- "Teit taita olis sill mihi Sorkast, Kollast ja vaevasist
Vasaraisist", kysytti luvilaiseld.

-- Kyll tll o mihi monest hyvst kylst, mutt ei yht sild, ko
isns syksysin, go heild kysy, mit heili o myytvn, vastava muhkjast
"Rukkit kaiketakki", mutt kevsim barkuva:

    Ei ol jumal armattakko
    muut ko sammli ja kuusehakko.

Ja kyll Iiro se viimesem barkusiki, nii ett kaikk meij vki ol valla
vrns naurust. Mutt luvilaisek kiukuttliva ja jos ei vaa olis vesi
meij vlilln oll, niin dakka mn se, ett siin olis tapelt ja vh
vitvn davalls sittengi.

-- Pahuksem bitsknypyl, huus yks luvilaine meill viime, ja sitt heijn
dliikin giiru laevatas kndm. Mutt heij laevas ol semne, ettei se
menn oikke nssist yli staagi, muttko hakkas siinp paikallas, ko se
olis pitnn kirtt ymbrs vasttuulehe. "Rojohoppe" teki sen dembu vh
nssist ja Iiro huus luvilaisill: "Misst se teijn goivune mookrin o,
ett kapteen sais hakat teijn sikaruuhen guano yls tuulehe?"

Vaik luvilaise vissi ovat toimeljast, kelvolist vkki ja niingo
raumlaisekki yht hyvi mert kyndmn gom belloijaski, ni he nys siin
vissi olsiva jatkannp pistlemissis vaikk kuik kaua, mutt ko
"Rojohoppe" ol pareva seilaman gryssis, niin dull vlimatk niim
bitkks, ettei puhe kuulunn enn doisest aloksest toissehe. Ja ko ehto
tul, ni em me nhnp prigist en haimeitakka. Tuul ol ruvenn nttk
friskama ja ko mep psi Itmerell, ni se ol paisunnp pualmyrskyks.
Kyll me ny hyv faartti tei ja meijn dydys vhentts seilejkki
hiuka. No, ja kon goko y siin ol krysst, niin gve nii, ett me ni
maat styyrbuuris, kom bev rupes valknema.

-- Ain helkkrisk me oikke mahda oll, sanos styyr, ko hn se huamatt.

-- Matala suara ettippi baabuuris! -- huus uutskiikk samas ja meijn
dul vh jumalaton giiru kndmn, gom baabuuris parin golmen gaabeli
matkam bs meri murrus kalljoihi, nii ett valkone vaht lens mone
sylln gorkkeuttehe. Onneks "Rojohoppe", niingo mn jo sanosi, ol
kppi kndm ja nii me lksi sitt painamam bois siit vaaralisest
paikast. Mutt kon daas ol vh aik kuljett toisellk kyljell, ni
uutskiikk huuta: "Mait suara ettippi ja baabuuris!"

-- Mihin durkasen gattlaha me ny ole joutunn, puhel styyr.

-- On ain dm klookku, pidis mar Itmeres send lind piissama,
tuumal Vilkk. Ja Iiro ja muu vkik kattlivas silms seljlls, ko maat
rupes nkym jo kolmellp pualell. Mutt ei siin ollukka aikka
vauhkotell. Styyr komens vhendm seilej, nii ett laev juur ja juur
tottel ruarias.

Kapteen ol siit saakk, ko me Rauma haminast lksi, oli yhtmitta tropis,
nii ett me epplin, go siinf fundeeratti mit pahust nyt tehd, ettei
ij taeva merkeist ja sekstandeist ja semsist alstandeist mittn
didis. Mutt viime styyr sanos, ett koiteta nys send, ei st tid,
vaikk se tm asjan glaarais sittengi. Ja sitt talutetti ij ulos
kajuutist ja annetti hnellk kaikk semsek kaluk, kom bestikin dekkohon
darvitti. Ja kon hn siin hetke ol kiikroinn ja sanonns styyrill, ett
kirjot ny ne ja ne numrasep paperill, ni hn hoipproitt kajuuttihi
jll. Sill hn sitt rknitt ja kattel karttat ja merikortej eik oll
aikkakan gulunn, ni hn sano: "Helkkris, poja, me ole Riigabuhtis,
pankka kkin gurs nordvstihi!"

Met tein dyt ksketty, mutt styyrman sanos, ett ij tek ittelles
tavalist vahveman droppri semse rasitukse jlkke ja nukus sitt niingo
marjaskarh. Ja kyll mes sitt jo korteistakki rupesi ymmrtm, mis
oltti ja ett ij meill oikkjan gursi ol andann.

Pia mes sitt jll oll Itmeres ja kon duul koht sen jlkken gnys
myttseks, ni mep paino aika hymy Sundi kohde. Kyll meit vhm
belgutt lhtip Pohjamerellk, kon gapteen ai vaan droppas ittis, nii
ettem me hnd nhnykkn go harvimitte. Muttko hn siinkki reedas
bestikin dek, ni me lepysi vihdo viime ja ko Jumal sitt vil anno meill
ai vaa myttst tuuld, ni me olin gaikk ilossi ja hyvll humrill.
Styyr ja Vilkk ja Iiro tekivk kaikenkaldast jekku vli meij lystiksen
ja vli meij harmiksen. Ja kerra nep pahukses sillp Pohjameres
panivas semse lystin doime, ett ol vhll, ettei nep poja olis joutunns
Siperjahan, gon gottit tultti.

Ol nttk nii, ett ko mes siins seilaskli, ni yks pev uutskiikk
ilmotta, ett englandilaine sotalaev o nkyvis styyrbuuris. Se ol komjas
nelimastone ja sen gurs ol nii, ett se kulk poiki meij. Niingon
didtt, ni o vanh laki merells semne, ett ko sotalaev lhene
kaupplaeva, niin gaupplaevan dyty ensmiseks tervett flagullas. Mutt
mit meij styyr, ko ol hiukan gnnis kans, olis hualinns semsist.

-- O seki send vallam bi seini, ett kaupplaevatten, go raha tinavat,
tyty ensin dervett noit sotalaevoj, ko valla lystikses tosa kronava
ja haaskava raha, puhel styyr, ko ol tull halvdkild kattoma misten
doimei.

-- Ni hnd, meinas Iiro, valla vr peli oikke semne o.

-- Mitst muut ko vr, vahvist Vilkk heijm buhes.

-- Ei ollat titvnns merimisten davoist, sanos styyr siihe, muttko
menkk ruffihi ny joka mis paitt se, ko ruaris o. Katotast, mit se
engelsman siit tykk.

Mitst tst, me menin gaikk ruffihi ja styyrman pist ittes kajuuttihi.

Engelsman tul likemks ja likemks ja ko se ol pss semsell hollill,
ett se arpel meij selittvs hne signaalis, ni se kysys, mit
natsuuni me ole. Mutt ei styyr mittn gomentto andann, kattel kajuuti
akknast vaa ja nauro hirvittel. Engelsman odott hetke aikka, muttkon em
met tittom bistnn hne merkeijs, ni hn ammus yhde ganunalaukaukse.

Jos ei se meij styyr olis olls semne ylnannett ko hn ol, taikk jos
hn olis oll edes valla selkki, ni hn olis jo tull jrkkihis ja
ymmrtnn, ett ny olikin dosi ksis, muttko hn ol semnen go hn ol, ni
hn sekott asja vil pahemaks. Ko nttk Iiro kysys: "Joko mn ved
flagu ja tervet?" ni styyr sano kiukustunnun: "Flagu! Ved sinn jotta,
mutt l flagu!"

No, kyll mar tet tidtt, kumne junkkar tua Iiro o. Eikst se julmett
saanukki jostan gssis vanha niinmatta, mist mahdo saadakka, ja yks
kaks meijn gaffeli nokkaha nous paha, rikken niinmatas, nous ja lask
kolmk kertta ja ji sitt siihe fleijama.

Olsitt nhnk kuis sinns sotalaevan dkill ilmestys mist. Toppihi lens
signaal: "Pysskkn goht!" ja ko meij styyr sanos: "Paineta ettippim
boja vaa", ni sild sotalaevast ammutti jll ja tllk kertta oikken
dodem bll. Meij fokkmastom bramstong tul alas dkkihi, nii ett
krapsatt vaa.

Ny vast nep poja ymmrsiv, ett ts olikin dosi ksis. Mep prasasin
goht seilip pakkihi ja styyr ja Iiro ja Vilkk, kon dm lystin doime
olivap pann, oliva vhm bleikej poikki, ko he nkiv, ett sotalaevast
pantti sluupp vesill.

-- Mit jumal siunakko nyt tehd? huakkal styyr, mutt Iiro jrk juaks
vh turkase liukast, niingo ainakkin, go hn ens ol pann jongun
glummin doime ja sitt joudus paikkama st. Hn gokos kaikk meij
alokse flagu yhte ljhn dkillk, komens joka mihe seisoma vesipyts
kdes ja sitt hn viritt flagup palama ja ksk meij muittem bitt
vaari, ettei valu vallalles pss.

-- Jaa, mutt snuun gnupisas ongi jrkki vh enemn go mones muus,
sanos styyrman, ko rupes ymmrtm Iiro vehke.

-- St sama ova muukki sanonn, vastas Iiro, hypps ko helkkar se
flagulj ymbrs ja khjs st ai joukko. Ja ennengo engelsmanni
sluupp ol pualmatkall laevatte vli, nii ei meij flaguistan oll jlill
muut ko ruuppe. Ne Iiro kokos yhtem bakkloodaha ja nost sen gajuuttihi
ja sitt skrubatti se paikk dkist, mis flagup poldetu oliva.

Sitt mes seisoskli muin mihin vaa ja nojasi ittin reelinkki vasta.
Panttim baraadtrapp ulos baabuurim bualellk, ko engelsmannit tliiva
likemks, ja styyr seisos valmin ottamas heit vasta.

-- Mit meriryvrej te oikke olett ja olettak tek kapteen! kysys meij
styyri se englandilaine meriupseer, ko heijm blysmihen ol.

-- Suamest olla, eng mn olk kapteen. Kapteen o gippi, vastas styyr.

-- Vai nii, vai ryssi te olett, mit te meinatt tollf flagulls sitt?

-- Em me mitt ryssi ol. Suamlaissi me ole. Raumlaissi olla. -- Ja mit
toho flaguhun dlee, niin vh ritas oikke se o, mutt ei meill ol muut.
Kve nttk nii, ett meij flagup palovak kaikk. Ol pudonn valungipin
niitte joukkom -- biipust taikk mist ol mahtannp pudot -- Ja kon dep
pakotitt meij flagama, vaikk ei meillf flaguj oll lainkka, ni me
hissasin duangi sitt paremam buuttes.

Ei engelsman ottann ens oikke uskoakses styyrim buheit, muttko styyr
nikkas Iiroll ja Iiro toi nef flagutte jtte engelsmanni ette, ni hn
giros ja ksk mihes ottama alas se meij niinmattan. Ja ko se tul
alas, ni het tramppasivas se ens jalkkattes all ja paiskasivas se sitt
merehe.

Kyll styyr ksk heijn dullk kajuuttihingi ottamam binen glasi, mutt
ei se englandilaine upseer siihe suastunn, muttkon gomens mihes
sluuppihi jll ja sitt he lksiv.

Mep prsssi seilin jllen duulehe ja lksim bainaman Londot kohde vaa.
Mutt styyr ol nii miliss, ett hn anno pualen gorttli rommi mist
pll ja mep pidim bine juhlan goko klummim bll. Iirot kehusivak
kaikk ja kyll hnes tittvstengi ny ij ol. Hn soitteskel harmonikka
ja met tansasin dkill ja Iiro meinas ai joukko, ett pinet tmses
solkkna ova, o niist pahemistakki seljett. Ja kyll se vissin dosi
oliki, se puhe, sillett jos Iiro vaa jongum bahuden dehn o, niin gyll
se julmett ittes ain o glaarannk kans niist. Moni o vhemist joutunnk
kuukausrkningillk kistus istuman daikk Kakolas pevis vittm. Ja
ilma Iirot me olsin gukatis tm flagujutun dhde joutunns Siberjaha
joka sorkk. Nii ett ei se ihme ol, ett me ny lysti pidin, go siit
olttin gunnjallp pst.

Mn sain goko lopu matka neulot uussi flaguj "Rojohoppesse" ja
vhitelle mnuull olivakki sitt darppelisema heist valmin, nii ett
"Rojohoppe" ol juhlalises mundeeringis, ko me yks kaunis pev
bugseerpaati hnns psi Londoho ja kiiniti aloksen drossim
bollareihin Gomersiaaldokas.


IV

Ei meijn gapteen Londosakkan davoijas muuttan. Hn makas enemst pst
kajuutis vaa ja ott troppri sillon dll, nii ett hm bysys tasases
knnis. Ja styyrman ei ollp pali pareve, mutt ol hn send liikkell ja
pari pev se jlkken, go me oll Londohom bss, ni hn sano mnuull:
"Hoids sn nyk, Kalkke, nm lossaukse ja baarlasti lastamise. Kyll
mn sitt ne raha-asja hoida ja lhet vekselin gottik, ko frahtraha
makseta meill. Mutt buuris em mn kerkkeis pali oleman, go mnuull o ni
jumalattomast toind mais."

Niin, dit se, ett hnellt toind ol. Kve suamlaisis laevois. Buurist
buurihin gve, joi ja hurras vooro sill ja vooro mais, ko hn sai
kssis semssi kambraatej, ko olivas samaluandossi, ko hngi.

Nii ol mnuulls sitt pali murhett niskoillan, muttko mn oll Agukse
frouall luvannp parastan dehd ja pittt talom buald, ni mn koitim
bann asjat toime nii hyvin gon daisi. Kyll kaiket siin olis taitann
huanomingin gyd, jos ei mnuull olis oll niim bali appu Vilkust ja
Iirost. Mn oikke ihmettli, ett nep poja elivs sillk kertta ni
ihmsiks. -- Nii hnd, ihmsiks oikke eliv ja puheliva joukko, ett kon
gerran gambraateiks o ruvett, ni ollan gambraatej ja autetan doinen
doistan niim bali ko jakseta. Ei ne julmetuk kynnp pali maisakka; pari
kertta olivak koko lossaukse ja baarlasti lastaukse aikan lystilems
kaupungis. Hiuka fiiris oliva molemillk kerroillk, ko he buurihim
balasiva ja viimesellk kerrall Vilkk ol ostann ittelles lakeernahkasep
pualsaappas, semsek ko hep patiineiks sanosiva, ja Iiro roikott buurihi
elvn gilpkonna. Vilkk meinas, ett kattleva mar Rauma mms silms
seljlls, ko hn uusis kirkksaappaisas kadullk kvele. Hn vetiki nek
koht buurihim bstys jalkkahas, kvel pisin dkki ja ihmettel
saappattes komeutt.

-- Katost, Kalkke, kui nek kiildv. -- Pahus soikkon, go mnuum bartan
ajat tyty, nii em mn tarvitt mittm beili, muttkom bane saappan
naagelpengill ja kraapi leukan siljks. Ja kyll snki saa lainat mnuu
saappaitan siihe doimituksehe.

Semssi Vilkk puhel. Ja Iiro kehus kovasten gilpkonnatas.

-- Tmne hiljanen, giltt elukk. Juur mnuu luandosen; ei puh mittn, go
hr hissuksis vaa eik tittos pist, jos hnd trambatangi. Vet ps
vaan donnk kuare all ja meina, ett trosikoikka nys sengim baha henget,
trosikoikka ja kiusakka niim bali kon dahdott, kyll mn sen grsi
vastam bulittamat -- Ja nttruakanengin guulu olevas.

Perten dytyvissi oikkem boja olivak kaupoihis ja tytyvine oll
mnkin, gon guuli, ett Vilkk oikkjastas ol meinannp ostap papukaija ja
Iiro marakati, muttko Vilkk ol saappattem buuttes ja Iiroll ol liia
vh raha, ni he olivap pysnn nihin gaupoihi. Ja hyv oliki, niingon
jo sanosi, sillett kyll meille ol tarppeks hullutteljoit jo endsells
buuris, nii ettei meill lainkkan darvitt papukaijoi eik marakatej
seorkuntta lissm. Se mn sanosingi heill ja ko Iiro sitt ol uittannk
kilpkonnatas hn sanos ett st tyty ai joukko uitta -- ja Vilkk ol
vetnp patiinis pois jalast, ni he menivk kaunist nukkuma.

Sillaill oikke. Kovast kaunist oikke Vilkk ja Iiro Londos eliv ja
autiva mnuu, ko mnuull niin gamalast vhti ol. Ja siit kokkpojast
mnuullk kans ol hyvim bali appu. Se ol erinomasen giltt poik ja kppi
poik kaikis toimeisas. Jrkki sillk kans ol vh enemngin go hne
virasas olis tarvittukka ja se anno vlist semssi vastauksi, ett Iiroki
ihmettel.

Nii siins sitt vaan gve, ett vaikk kapteen makas kajuutis litramisen
doimes yhtmitta ja styyr nhtim buuris sillon dll vilaukseld, ni
meill vh kolmatt viikko se jlkken, go me oll Londohom bss, ol
plankklast lossatt ja baarlast sisll. Styyr ol lhettnn nti summa
raha Agukse frouall ja ol pannk kaikk paperik klaariks, nii ett me nys
sitt oll viimest ehtot Londos ja odotim bukseeri seoravan aamun. Mn
oll ilone, ett me ni oll saannk kaikk asjan glaariks paremin go mn
oll uskaldannt toivoakka ja tykksi, ett mn ny oll hyvi ansannp pitt
yhde hiukka lystikki muutteks.

-- Mennst maihi, mn sitt sanosingi Vilkku ja Iirot, kom bevn dy
olivak kaikk tehdy.

-- Menn vaa, vastasiva he. Sillaill oikke he vastasiva eng mn muut
vastaust odottannukka. Kyll nep poja vaa oliva valmis semssi reisuihi.
Ja ko sitt ol fundeeratt, mihi oikke menn, ni Vilkk ja Iiro meinasiva,
ett heij milests olis kaikkjast lysteve mennk kattoma st Tyssandin
guvakapintti. He olivak kynns sill jo kerra, mutt hes sanosiva, ett
kyll he milells tleeva vil toisengin gerra sinn. Sill o -- hes
sanosiva -- nii ihmelise hyvin dehdyj ihmisten guvi vaksist, ett niit
kattle vaikk kuik kaua. Kaikketten guninkkatte ja inssinrette ja
kapteenetten guvi sill o, ja kaikengaldaste ihmiste je elvtten guvi,
kon gattomise vrti vaa ovas, sill o, juttliva he. Mitst tst.
Mnuungi milen rupes tekem nhd kaikki nit merkilisyksi. Yhtkki mes
sitt panim byhvaatte yllen, kskettin gokk kuljettajaks ja nii mes
sitt lksi. Ja ko mek kaikk olim bss sluuppihi, nii Vilkk sano:
"Kuule kokk, vrikast sn tm sluupp tonnt toispual joe."

-- Em mn taed vrikat, vastas kokk.

Semnen daitmattomus harmitt Vilkku ja hn diuskas: "Kumne merimis sn
ole? Olek kerra jo Saksas kynn ekks oss vrikat."

-- Ei sinn vrikate mentt, vastas kokk, ott aerok kttes ja rupes
soutama meit toist rantta kohde.

Se ol nii nssist kokild vastatt, ettei Vilkk ymmrtnn nuhteitas
jatka, muttko istus ja ihmettel koki viissautt. Iiro nauro krikott
fris ja mnuullakki ol tys ty pidtt nauruan.

Muttko ranttaham bsti, ni Vilkk kuiskas mnuun gorvahan: "Pahukse
nppr poik, tua meijn gokk. Me ota se fli." Ja odottamat mnuu
vastaustan Vilkk pist markan gokin gouraha ja sanos: "Mep pistoova snuu
ihmeit kattoma ja sitt sn saas soutta laevaha jll ja tlee meit sitt
ottaman, go me huuda."

Nii mek kolme sitt, kokkpoik neljnden, lksi st Vilku ja Iiron
gabintti kattoma. Ja kyll mnuun dyty sanno, ett ihmelinem baikk se
oliki ja pali sill ol kattomist; niim bali ett oikkem b pyrllp
pakkas. No, ko mes sills sitt kvele ja kattle niit ihmeit ja Vilkk
sano ai joukkon gokill, ett kat nyp poik, es sn tmmst Vasaraisill
n, ni met tlee yhte salihi. Siins sali seins ol luukun dapane aukk
ja siit nk niingo avara aukkja ja aukkjall jotta villej ihmissi
telttas ymbrs. Mutt em mn kerjenn niit villej kattlema, muttko yht
herra, ko seisos siin luukun doisells syrjllk kiri kdes ja vauhkottel
niit villej hngi. Mn kato ja kato st vanhambualist herra siin
hetke aikka ja ko se ol niin dutu nkne, ni mn sanosi Iiroll ja
Vilkull: "Kattokkast poja, eikst tua ol kapteen Frber Raumald?"

-- Jaa, mutt nks vissi, o oikke se kapteen Frber Raumald, sanos
Iiro. Ja Vilkk liss: "Kuis se pahus tnn Londoho jo on gerjenn?"

Mitst tst, mn, ko ole Frberi vanhoj tutuj, oijensin gten, meni
hnd kohde ja sanosi: "Pev, pev, kapteen, olettak tekkin dll?"
Mutt ei se paha ollt titvnns eik ottann mnuun gttn tervettkses,
muttko seisos siin vaan gon dorpa oikki ja vahtas siit luukust sisll.
Mn knsi itten ymbrs ja meinasi sanno Iiroll ja Vilkull: "Nttk,
kui ylppjks Frberim bahus on dull", mutt Iiro ja Vilkk naurova nii
ett vesi tiukus heij silmists ja kokkpoik purskatt krikottama ja koko
seorakund siin huanes nauro hirvittel mnuu. Sillo vast mn rupesi
epplem, ett Iiro ja Vilkk oliva mnuun gekann. Mn katosi vil kerra
oikke nuugast st herra ja eikst se paha olis seki vaa vaksist teht
eik mikk ihmne. Mutt niin durkase luanikkast teht ja juur niingon
gapteen Frber ilmelvn. Kyll Vilkk ja Iiro ja kokkpoik ny hyvll
humrill oliva ja Vilkk puhel, ett tlee mar siit lysti, ko met
talvellk kalaaseis juttlen, guis sn kapteen Frberi Londos ni. Mn
oll dittvstengi hiuka harmeisan, go mnuulls semnen glumm ol
tapattunn. Mutt ko sill ol niin gamalam bali semmost hauska
kattlemist, nii mnuungim baha milen haihdus vhitelle ja me meni sitt
kaiki huanest huanehe ja kattli niit ihmeit.

Mep pyssi sitt yhte huanehen gattlema Englannin guningasperhett, kon
gans ol teht sinn vaksist ja vh kamala hyvi sittengi. Vilkk, ko jo
endsellk kertta ol heit tarppekses katellp, pist ittes siuhuanehe ja
yhtkki hn dlee sild kovallk kohinall ja sano: "Ei mutt pojat,
tulkkast tnnk kattorna! Tll vast kaikkjam barhami vrktt otus
ongi!" No me lksi sitt Vilkum bers siihe siuhuanehe ja sills seisos
yks neeger tysis sotatamineis: punane guldlangoillk koristett jakk
yll, polvhousut, turkklaine lakk tupsuines ps ja keihs kdes ja
mikk vyll.

-- Eikst ol vh jumalattoma hyvin deht, kohis Vilkk ja syyns st
neegeri edest ja takka ja siuild, kyykistys alas ja kattel se sri ja
varppaitakki ja vaikk joka huanes ol plakaatej seins, mis sanotti,
ettei kuvi saap pidell, ni hn men ja pitel se reitt polve ylpualeld.
Mutt sillo se neeger humauttiki Vilkku korvall, nii ett hn lens tois
pualls sali ja ol niingo uitett kuko, ko hn nous yls ja sanos:
"Mennm bois poja. Ei kureist ol."

Tihes mes sitt lksingi, mutt kyll siihe ol vhitellen dullk koko
joukk vkki, ko nkiv Vilku erhetykse ja ne nauroiva oikke makkjast,
ko me meni heij siuttes niit ihmeit pakko.

Kadull Vilkk anno kokillt taas markan, gsk hne menn buurihi ja sanos
hnell viimeseks: "Kas niin, gokk, men ny, mutt muist se, ett ne ihme,
ne vakskuvas sn saa muista, mutt mit sillk kapintis tapadus, se
snuu om baras unhotta, ettes mill muatto vaan gohis niist asjoist
mitt."

-- Kyll mn pidn dm milesn ja jos mnuu muistom bakkais herm
liia valppaks, niin gyll kiildv markan gappal se jll nukutta.

-- Niin, daikk kepp, sanos Vilkk ja katos kokki nii yrmjst, ett se
saiki vh kki jala alles ja men menoijas.

Mutt meij Vilkk ksk yhte oikke fiinihin drahtrihin dodi juama. Em
me yht sana puhunns sinn mennes eng sillkk, ennengon dodiklasi
meillt tuatti. Istutti vaam byd res ja kateltti st ve vilin
meij ymbrilln. Muttko me oll saannk kukin glasin ja ol otett pin
simaus niist, ni Vilkk sanos: "Tidttk, pojak, ko mn kerran
Gatavkari Efraimin gans olin guvillp Pajukaris, sillk kotonurkis, ni
yks mnuu svartinguvistan heldes ankkurnuarastas ja ps tuulajoll. Siin
ol yks hahkpari uiden dulos meijn guvillen ja me vauhkottli st nii,
ett se naaras-svartin guva ol pss jo pitk matkam bh, ennengo me
huamasi, ett se ol pss vallalles. Mutt juur ko mes se kksi, ni me
nen, go yks koeras-svartt tlee sen guvan dyyij, ui siippe harillas se
ymbrs, nouse pyst vedes, hakka siippeijs, prystle ja hyvle st
kuva. St peli kest iso aikka ja me nauron gojus, nii ett me oll valla
vrns. 'Siins saikki semse morsseme, kom bane herroj harmittama',
puhel Katavkari Efraim ja nauro taas. -- Mutt tidttk, ong ihme, ett
ihmisten gonsti eksyttv jrjettm luandkapplen, gon doine ihmnengi
eksy toise ihmsen dit kattlesas, niingo esimerkiks sn Kalkke tnp."

-- Nii, ja saa toise ihmse nii hulluks, ett hn luule laillse ihmsen
guvaks, niingo esimerkiks snuun gve tnp, puhel Iiro.

Vilkk katos luinatt pahast Iirot, ryypps hyvn gulauksen glasistas ja
sanos: "Nii, niingo mnki Iiron davall eksysi. Mutt mn tahdosi vaa
sannos se, ett vri met tein, go mes st svartti nauro."

-- Vri oikken det teitt, puhel Iiro, ja kos toiste menek kuvill,
Vilkk, ja svartt tlee snuun guvilles, ni l amms st, muttko nous
yls kojusas, kumar ja san, ett jos sn oles se svartt, kos eksysik
kerra luuleman guva oikkjaks linnuks, ni ann antteks, ett me nauro
snuu. Se o reedu peli semne ja nii sn pses synnindaakastas.

Sillo Vilkk suutus, li nyrkkis pytt nii ett naaprikki rupesiva meit
kattlema ja sanos: "Se o nys send ihmelinem baikk, ettes sn Iiro
ymmr otta mitt asja vakavald kannald, muttko snuun dyty aim buhells
semmost hullu pila ja pistellt toist."

-- Mitstis siit huali. Kyll mar sn Iiron did, koiti mn puheli
Vilkku lepyttksen. Mutt Vilkk kattel vaa Iirot silmkulma rypys, sylk
ja ryypps pari kertta klasistas, ennengo hn jatko: "Nii, mn tahdo
vaan dulls siihe, ettei semne ol mikk nauru asi, ei ol oikke ett
naureta st, kon doine ihmne eksy toisen dit vauhkotellesas. Ja
senthde mn tykk, ett me ole valla hissusis niist asjoist, kon dnp
ehtost on dapattunn ja se luppaukse me vahvista uudellk klasill. --
Siihe mn olen ds tahtonnt tull."

-- Mn olsi ymmrtnn ilma nit pitki jaarituksi, ett sn, Vilkk
park, siihen dullt tahdo, mutt kuule, mitt luppaust em mn kumminga
ol vil andann ja kyll asi semne o, ett sn saat tehdp pyd vhn
gurkasen gorjaks, ennengo semne luppaus mnuuld lohkeka.

Ei Vilkk tmsest Iirom buhes oikken dyknn, mutt mikst hne muuka
autt, muttkom bannp pydn gorjaks. Kyll hn Iiron duns ja tis, ett se
paha muuto olis saattann hne nauru alaseks Raumall. Nii ett aika
kalasi hn siins sitt toimem baniki. Oikken dukkaham bakkasiva jo
menemn gaikk net trahtainendi, ennengo me lksi sild trahtrist.
Mutt kyll mek kaikellk kunjalls sendm buurihin dlii. Kokk ol valvonn
ja odottann meit ja tul koht paateines ko me huusi: "Hoppe, ohoi!"
Ja ko Iiro sitt vil ol uittannk kilpkonnas ja Vilkk kehunn
lakeernahkassias, ni me hain gukin goijin ja nukusin gaikist eksymisist
ja vakskuvist ja mailma vittelyksist.


V

Ko "Rojohoppe" vki rupes toimeihis seoravan aamun, ni huamatti, ett
yks mis ol kadonn. Sillaill oikke, yks matruuseist ol tehns sen
gahkomaisen dy, ett ol karann. Ei sembualest, ole mnkin garannk
kerra laevastan, mutt kyll mn sai siit kerrast niin darppeksen, etten
doist kertta en tehns st eng neuvois kett muutakka st tekem, jos
vaa joingin dlee karamat toime. Sillett kyll se sannot tyty, ett
joskus joutu niin dylyttem blysmisten gans tekemissihin, daikk niim
bahast vuatavaha astjahan, daikk nii huanollp provjandill, ettei aut
muu kom bistk kipaka alles ensmises haminas ja antta ittes jongu
runnari armoill. Ja se pakka kyll olema st viimest.

Nii hnd, yks mis ol lyknn lissuhu juur hulluttas ja ko "Rojohoppes"
ol muutongi vhmbualsest vkki ja ko met tisi, ett meill olivak kovas
syysilma edesn, ni meijn dydys saad uude mihe sijaha. Ja kyll niit
ai saa semses kyls ko Londo o. Ei oll aikkaka, nii meill ol uus mis
buuris. Komjas ja frisk mis oliki, josta sild Viipurim bualest
kotosi. Ko me muuk kaikk oll raumlaissi, ni ei sunkka hne oikke lyst
oll oll meij joukosan. Semsis olois pakka ihmsen gans kummingi alus
olema juur niingo vira elukan gans isos garjas; kaikk st pakkava
yrmim ja kolhima, jos ei juur teois niin gummingi sanois ja silmtten
gatanos. Nii ett semsep pine asja mn kummingi ensmis pevinp pti
olevas syyns siihe ett hn niin govast hiljane ol. Hyv merimis hn
nytt olevas, kppi ja tihis tottunn. Kyll mn se ni jo ko mep
pukseerill lksi Londost. Me hurrasi lhteisn, mutt ei se uus mis --
Fretu hne nimes ol -- suutas avann, hrs vaan doimeisas ja vaevo
hneld sai "kyll" taikk "ei" vastaukseks, ko hnd puhuttel. Niin ett
kyll hn siins suhtes kummingi raamatu jlkke el ja ol. Niingo sanott,
mn ajattli, ett se ol semmost ensaikkast oudoksumist ja tuumali, ett
kyll mar hn puhelemangi vil ruppe. Mutt mit hulluj kans. Meill ol
kova vasttuuld ja me oli jo oll mond pev kryssill, mutt ei Fretuld
puhe vaa luistann ja sillo mnki jo kksi, ett semne hissuksis
olemine guulus hne luanttohos. Toise olivas se jo aikka huamann ja
ristinn hne Mykk-Fretuks.

Olkko sitt semnen, go hn on, gosk hn hyvin dys teke, mn ajattli ja
styyr ol sama mild. Mutt skansis rupesiva mihe valittama, ett olo
tundu vh saastase ilkkjld, ko o yks joukos semne, ettei sana suustas
saa muttko venuttamall. Ja yks pev tlee Iiro mnuun dyn ja sano:
"Oleks huamann ett mykkn oleminen darttu?"

-- No snuull o snuu juttus, mn sanosi.

-- On gyll mnuull mnuu juttun, mutt eks sn ny jo saa jrkkehes, ett
kaikk mihek kulkevat ts laevas nii nettmink ko Eegyptim bapi
muino sanottin gulkennu. Niin dm meij "Rojohoppen" on go se lendv
hollandlaine, jong dkild ei kuulp puhett, ei laulu, muttkon galppja,
myk, aavet toimittavak kaikk ty. Juur semssi me ole. Pahus soikko,
mn huamatte ett mnuungim buhelahjan hiljaksis hipu olemattomihin, gon
kaikk muukkin ds mykiks muuttuva.

-- No, kyll sn ole pauhannukki mailmas, ei olis vahingoks, vaikkas jo
lakkaisikki, mn vastasi ja lksin doimeihin.

Mutt ko mn oikke rupesi asjoist vaari ottama, niin gyll Iiro tott ol
puhunn. Kauhja hiljaseks oikken goko besttning ol muuttunn. Puhusiva
vaa se mit vlttmtnd ol. Styyr ol kans se huamann ja sanos mnuu:
"Tidks, Kalkke, mn tlee hulluks ts, konei en yht sana kuul, jos
ei rupp yksns juttlema." Ja sitt hn li jalkkatas dkkihi ja huus
mihill: "Jos ett tep pahuksem boja vaa rupp puhelema, ni mn annan
deills semsen giru, ett muistatt se. -- Kas nii nyp pistet veisuks."
Mutt ei sild mitt nd ruvennk kuuluma. Ei mihe edes suutas nauruhu
vetnn. Iiroki, go ai nii hyv pauhama ol ollk, kvel ettit takasi siin
meij viresn ja vauhkottel yls mastoihi.

-- Pahustaks sn siint trasikoitte -- huus styyr kiukuisas ja mit
sn sill mastos n?

-- Em mn sill mitt erikoist juur n. Kattle vaa jotta sopiva enda.
Meinam bist itten se jatkoks kuivuma. Ei tmsest elmstkk mitt ol.
-- -- Mn luule, ett tost kryssmaston gaffelin glunfallist tlee hyv.

-- Ei, kuule, jt se mnuull. Pys sn frim buales vaa.

Semssi jumalattomi se pari juttel, ko oliva molemas sama maat
kaikengaldasis koerangureis. Ja sitt he rupesivat fundeerama, ett eik
st Mykk-Frettu, ko se niim bali paha ol pannt toime, sais viskat yli
buuri niingo Joona muinom baiskatti, vaikk hn vissi vhem syyline ol
ko Mykk-Fretu.

Me olin dmsis olois krysnn liki viiko hyvi heikos tuules ja nys se
tuul lopus valla, juur ko me olim bss keskellp Pohimert. Sillaill
oikke. Stilti mes sai ja semse stilti, ett st kest neli pev. No,
niingo jokane merimis tit, niin gyll st send oleskle melkke
milusemi vaikk kuip pahas ilmas kom bitkaikkases stiltis. Siink
katotangi, gui aik saadan guluma ja lisseks tundu nii ikvld, ko ei
laev lainkka ettippin guli. Nek kaks ensmist pev, ko mes siins
stiltis makasi, mek kuurasi ja skrubasin gaikk paika "Rojohoppes" niim
buhtaks, ett se vallan giils ja vlkys, kaikk enda mek kirsi niin
gauneihin gimbuihi, ett niit ol lyst katto ja styyr lhett meij ai vaa
vilkki yhdest puhdistuksen ja laittamisen doimest toissehe. Mutt
kolmandem bev aamusten, go styyr tlee ahterdkill, ni me seisoskli ja
makkasklin doimettomink, ko em me en ymmrtnn, mit olis teht. Ja kon
gaikk sitt vil olivap puhumattomi, nii olo tunnus todestakkin
dylkkjld.

-- Pahustak tes sill laiskottlett, poja, huus styyr, ko hn ol hetke
meit katell.

-- Ei ol mittn dyt, vastasi mn, ko vanhin joukos oli.

-- Vai ei olt tyt. -- Laevas o ain dyt.

Ja sitt styyr kattel ymbrilles ja fundeeras, ming ty hn meill annais.
Muttko hn nk, ett kaikk se jo ol teht ja hyvin deht, ko hn ol meij
mrksem bann, ni hn ol hetke vh nolo nkne. Hn gattel rigihi ja
tkkihi, hak ja hak jottan gorjamist taikk puhdistamist kaippava paikka
ja tul ai noloma nkseks, konei hn lytnns semmost. Mutt viime hne
gasvos kirkastusiva ja hn huus: "Kuurakka ankkur, poja!" Ja sitt hm
bist ittes vh liukkast kajuuttihi.

No, ol sekin doimitust, ko laeva ankkri kuuratti, mutt kon gsk kerra
ol semne, ni mek kuurasi se. Met tahkosi st hiki hatus ja pani se
sitt niin girkkaks, ett se ol niingo hoppjast teht Ja Iiro sanosiki,
ett ei Vilku lakeernahkassi ny en tarvinnp peilink kytt, muttkon
goko besttning istu ankkri ymbrs ja aja siimp partas.

Neljndenp pevn aamupuall mes se ankkrin gimbust psi ja styyr ol
koko ajan, go mes st kuurasim, bitnn ittes kajuutis. Eik hnd nykk
nkyvis oll. Me olin daas laiskan ja ko mes siins sitt kuki nurkasas
aikkatan vit, ni mn kuule veissu ahterdkild. Samas tlee Iiro, ko
ol oll bakill, ja sano: "Kuuleks sn mitt?" "Kuule hnd", -- vastasi
mn -- "joku veissa ahterdkill ja mn luule, ett se o Mykk-Fretu, ko
se men sinnppi juur."

Vhitellen gokkonusivak kaikk mihes siihe meij ymbrillen, ko hekki
olivak kuull semmost ihmelist, ett "Rojohoppes" veisatti jll.

Iiro lks sitt styyrillekki ilmottama nit suuri uutissi ja yhdes styyr
ja hn meniv vissemks vahvudeks hissuksis kattoma, ettei se kumminga
mikk aave ollk, ko sill veisas. Mutt eik ollukan go Mykk-Fretu oikke
se ol. Seisos rati vires ja veisas ja kaunist se veisasiki.

Mitst tst, mef fundeerama, ett ollek se plsem btteks tull
hulluks. Ja siihem bh mek kaikk vihdo viimem hakkasin dleema. Kaikk
muup paitt Iiro. Se poik sanos, ett pladatast nys send vh
almnakkaki, ennengon doist send hullun girjoihim banna.

-- Almnakka! -- ihmettel styyr.

-- Ni juur, almnakka oikke -- vastas Iiro -- mn pt, ett
Mykk-Fretull o morssi ja ett tnp o se morsseme nimipev. Semse
rakkauden gohinat tekev ihmse ai enemn daikk vhem hulluks.

No mek kattlema almnakka ja kyll Iiro se verra oikkjas ol, ett ny
vaimihmse nimipev ol. Ol Fredriikkam bev. Mutt ei sill meij
milestn olis sembualest sanott, ett se Mykk-Fretu morsseme nimipev
ol ja ett hnell morssjand olika. Iiro pit kummingi asjas pll ja
ahdist Mykk-Fretut kysymyksills. Ja tunnust niingon dunnustiki se
sitt, ett hnell morssi ol ja ett se nimi ol Fredriikka. -- Nii ett
siins se nyk kuulett, kui viisas mis se Iiro olis, konei se vaa olis
niin govast kureijas tynn.

Ko styyr sitt sai kuull, ett o Mykk-Fretu morsseme nimipev, ni hn
sanos: "Tidttk, poja, mn ole niin gauhjast krsinns siit saakk, ko
Londost lhdettin, gon de olett puhelahjannk kadottann ja liikkunn
niingon gala vedes nettmint ts laevas. Mutt semnem beli saa oll
lopp ja ny oteta vahing takasi. Hei, kokk, kaffepann pll ja te mihe,
vetkkn gaikk flagu mit 'Rojohoppes' o yls ilmoihi, ny me vit
Fredriikkam bev ja se vitetm bulskast. Rommi saatt kans, poja."

Ei ol aikkaka, ni "Rojohoppe" ol flaguis hakksprtist klyyvarbummi
nokkaha saakk. Iiro soitt harmonikka, toiset tansasiva ja Mykk-Fretu
veisas. Ja rommpunsej tyhjenetti.

Siin ol meij lhettyvilln maann holkotells stiltis yks oululainem
barkk ja ko sild nhti, ett met tydes flagus oll, nii he lhetivp
paati ulos kysym, mit juhla me vit.

-- Fredriikkam bevi me vit, vastas styyr ja kom bin aik ol kulun,
ni ol oululainengin dydes flagus ja tydes juhlavitos niingo mekki.
Kolme aikka ehtopual tlee yks hollandlaine lastvalulaev siihen, gysy,
mit juhla me vit ja ko me oll sanonn, ett Fredriikkam bev
kaiketakki me vit, ni se toppas masinis, vet kaikk flagu yls ja
rupes juhla vittm seki. Sitt siihe meij rymssyhyn dul jongu
ihmelisen duulen gare avull, jost em met titnn mitt, yks dansklaine
skuunar ja viimetteks yks englandlaine lastvalulaev. Kaikk nek
kysysiv, mit kovast merkilist juhla me vit ja ko hes saivak kuull,
ett mef Fredriikkam bevi vit, ni hekkim bistivk kaikk flagus
fleijama. Ja nii meit sitt ol siink kaks valulaeva ja kolms seillaeva
keskellp Pohimert Fredriikkam bev vittms. Ja komjast se vitetti,
se o viss asi se. Kapteeni ja styyrik kvev buurist buurihi ja vki
kans ja viinej ja rommi ja muut sesukust trahtmentti ol niingo Itmert.
Kyll ny ol ilo ja nd juur tarppeks ja pahimban rihus se Mykk-Fretu.
Se puhel nii, ettei sild suuvooro ruvenn milln gurills saama ja voi
turkanen, go se osas veisuj. Niit se vetel yhden doises per, toinen
doistas kaunema, nii ett ne ulkmaalaisekki ihmettliv, mist me nii
ilose ja hauska mihe oll saann.

Ehtost sitt, ko auring jo rupes lasku tekem, istus se oululaine
gapteen meij styyrin gans ja joivat todi. Meij ij ol jo aikka "tuu
blokk" oll -- ymmrt sen, gon ei hn yht selkkj pev oll nhns siit
saakk ko Raumald lhdett ol. Nii oikke ja ko sitt meij styyr ja se
oululaine siin istusiva, ni meij styyr ruppe selittleemn, guip pali
mes se Mykk-Fretun dhden grsinn oll.

-- Ong teill Mykk-Fretu buuris? -- huus se oululaine gapteen -- mn
tahdo se mihen goht kssihin ja nyt sillk kaikk taevan dhde. Se
kiusas, pahus, mnuu samallt tavall ja sai mnuun gans hummama yhdem
bevn, go maihin dultti ja sills se karas koht ja vei julmett vil
yht ja toist muittengi misten davara fliss. Tnns se mis ja
paikall!

Muttko Mykk-Fretut ruvetti hakema, ni ei hnd mist lytynn, ei
yhdestkk laevast. Eik oll ihmekn, go se englandilaine valulaev oliki
jo lhtenn, nii ett vaa sau nys taevarannall ja me ymmrsi, ett sill
Mykk-Fretuki men. Ruvetti sitt kattlema ett olik meild mittn gadonn.
Ja ol oikke. Vilku lakeernahkase oliva menns sem bitkn di. Vilkk pit
kamala meno, hn men dkillp, pudist nyrkkis pi st englandilaist
laeva ja takas, ettei Mykk-Fretu ol hyv ollk, ko he joskus nkevt
toinen doises.

Mutt Iiro sanos: "Nii, niin, gattel sn vaan daevarantta. Sill ne ny
menev, Mykk-Fretu ja snuu lakeernahkases. Mutt koit rauhottu ja
lohdutta ittis sill, ettei se vinns st mnuun gilpkonnatan send."

Mutt ei semne lohdutus langenn oikke hyv maaha Vilku sydmes. Eikn go
vhllp pit, ettei Iiro saannf fliiteihis lohdutustes palkaks.

Siin ei kerjettykk sendn gauan turhist puhett pitm, sillett jumal
anno meillt tuule ja hyvn duule annoki. Mastois ja brasseis meill ny
ol kylliks tyt niingo niillt toisillakki eik ollt tiimakan gulunns
siit, kon duul algo, ni ylimine is ol hajottann meijk kaikk
Fredriikkam-bev vittj eri suunill niingo yhde hyhenduko.


VI

Hyvll onnell ja myttsillt tuulill mes sitt siins syyskuu viimesinp
pevinp pse Flensburihi.

Sill ol niingon davalist ussema raumlaist alost haminas ja ko he
olivak kerjenns sinn enne meit, ni mes sai huanom baika "Rojohoppell".
Me joudusi makkama liki redi, nii ett ol vaevaloinem bst maihi ja me
ymmrsi, ett baarlasti lossaus niingon gappaltavara lastauskin dliis
semsis olois nii ilkkjks toimitukseks, ett meijn davallt taikk
toisellt tydys saadp paremam baika.

Ko meijn gapteen ai vaa makas kajuutis, litramisen doimeis, ni styyr
ny hyppm joudus nis asjois. Hn gve kaikengaldaste virkmiste
dykns selittms, ett mep paremam baikan darvitte. Mutt he vastasiva,
ettei het taeds st asja autta ja jos ei joku niist muist raumlaisist
suast vahettamam baikka meijn gansas, ni mes saa maat siink, ko me
makka. Kyll styyr sitt kveki niillt toisill raumlaisills semmost
vahetuskauppa esittms, mutt ei nek ko naurova ja sanosiva: "Pys sn
Heikk vaa sill, miss ole, ni snuust o vhim harmi."

Mutt meill oliki semne styyr, ett ko se jotta asja ajama rupes, ni ei
hn st keske jttnn. Ja ko ei hn nys saann virastoild appu, ni hn
rupes fundeerama, ett hn hankki itt ittelles avu. Hn gsk Vilku ja
Iiro sinn hyttihis puheilles ja ko nep pojas sill oliva hetke aikka
lynn viissap ps yhte ja juannk klasi ja pariki, ni het tliivak
kaikk dkill jll suu messingis ja silmk kiildvin. Styyr ol
pyhvaatteisakki ja sanos mnuu: "Otast neli mis liss ja tul mnuu ja
Vilku ja Iiron gans. Menn maihi yks hiukk."

Mitst tst. Mn siivosi ittin yhde eine ja kski neli mist olema
valmi lhtem maihi. Ja sitt lhdetti. Iiro ja mn sousi ensmist pari
aeroj, ne neli muut mist kaks aim barias, Vilkk ol fris ja ahteris,
ko ol peitett, niingom bruukata, laevaflagull, istus styyr ja pit
ruari. Pev ol hyv jouko ehtopualellk, ko mes sitt lksi ja
juhlaliseld nyttiki vissin, go mes siins sousin, gosk muistakki
laevoist meij menoan niin gateltti. Eik oll ihmek ett kateltti,
korjoj mihi me olin gaikk, vaikkan se itt sano ja tottunns soutama
oikke sillaill juhlalisellt tavallk, ko merellp pruukata. Ja kyll meij
styyr ol se poik, ko ymmrs tehd meij vil enemngi huamatuks. Siin
makas, nttk, juur jmt meijn dilln yks hollandlinen goff, semnen
bualiks galjaasiks ja pualiks skuunariks rigatt asti, ko o rakennett
nii syvlls sprongill, ett ahter ja fr ovak kovast korkkjall ja
keskkoht liki vede raja.

-- Kuulkkast poja, sanos styyr, ko ruvettin dleema liki st koffi,
vaikk tua pahus tosa juur meijn dilln makka, ni en sunkka mes sen
dhde gurssian muut yht einett.

-- Muttko mit sitt tehd? -- kysysi mn.

-- Menn se ylitte, ett kihatta vaa, vastas styyr.

Ja sitt hn neuvos meit, ett juur ko meijm baattin dlee sen goffin
gylkke, ni Vilkk hypp fongliin gdes koffin dkill ja met toisep pers
ja sitt vedetm baatt koffim boiki ja jatketa matka.

Ol niill vaam belej, niillp pojill. Ja se ol valla erinomane geksind
kaikkette meij milest. Eng mn usk, ett miss sotalaevas olis pantt
se styyri oortel paremin dyttntthn, go mes sem bani. Vh nssist
me hyppsim baatistan goffihi, vedi se yls toiseld reelingild, laahasi
se yli dki ja laski se vesillt toisellp pualell, hyppsin guki
vanhallp paikallen ja jatko matkata. Ei hollandlaisist oll ainoatakka
mist tkillk, ko mep psin goffin gylkke, muttko hek kuulivas sen
gamalan golinan, go meijm baatt poiki heij dkkis vedetti, ni het
tliiva yls dkill ja oliva nii hmmstynny, ettei hes sana suustas
saann. Vast hetkem bst he ymmrsiv, mit ol tapattunn ja hakivas
spaakej ja muit asseit kssihis, mutt sillo me jo olin gapple matkam
bst koffist ja sousi muin mihin mait kohde. Eik meij styyr edes
pts taappin gndnn, mutt ko ol juur jmtt niingo ei mitt olis
meijn dilln oli. Mutt kyll toisis laevois nauretti ja nauro mekkin,
go me olim bss niin gauas, ettei hollandlaise nhn eik kuull meit.

Ko me maihin dlii, ni styyr vei meij yhte semssem baikkaha, mis sai
olutt, ei mitt muut ko olutt ja ksk meij juads st sortti lind
hne rkningills niim bali ko meit halutt. Itt hn sanos menevs hiuka
asjoilles kaupunkkihi. Met tein dyt kskettyj ko mes siin hetke aikka
oll istunn ja niit olupurkej -- sakslaises sanova niit seidleiks --
tyhjendnn, niin dlee yks ja toine sakslaisist kysym, ett mist me
olen, go me nii ntist niit seidlej kallistle.

Iiro, kon gaike mailman gili solkka, sanos, ett suamlaissi me ole.
Mutt kon ei hes siit nyttnns se viissamaks tleeva, ni Iiro liss, ett
me ole Raumald ja kyll hes sillo sitt tisiv, mist me oll ja tliivat
tervettm meit ja praakkama meijn gansan. Ja kyll Iiro heillk kaikk
asjas selitt. Ko hek kysysiv, ett mis me olutt olin dottunn juama
nin gauhjast, ni hn sanos, ett em me olutt jua muttko harvo, mutt
tt lind, ko nis purkeis o, me nimitn galjaks ja st me jua ain
gotonk, ko meij jano o.

Vai niin, vai niin, ihmettlivs sakslaise. Se mahta ollp patentt kyl,
se Raum.

-- No, se saatt usko, kehuskel Iiro. Ymmrt se siitkki, ettett tet
tid mitt Suamest, mutt Rauman det tidtt ja kyll nii vaa ongi, ett
kyll se Raum on govas graadis Suamemaas.

Rupes jo hiuka hmyttmn, go styyr tul takasi ja toi yhde herra
fliss. Em mes st ens tundennukka, muttko se tul meit kaikki
tervettm ja mainitt meij jokatte nimeldn, ni me rupesi hnd
kattlema vh nuugemi ja viime mnuu lykks milen, ett tua ei olk kukka
muu ko Ankkri Abbe. Ja Ankkri Abbe oikke se oliki. Hn ol mond vuatt
olis sills Saksas apteeki herrant taikk jossan gaupas ja styyr ol
laahann hnen dnnk, ko hn ymmrettvstengi osas saksa ja tanskan
gild yht hyvin go suamiakki. Vaikken mn st sillo vil ymmrtnn,
ett hn enimitte sendhde meij seoran jatkoks tuatti. Vast jlkkembi
se asi mnuulls selkes.

Styyrill ja Ankkri Abbell ja Vilkull ja Iiroll ol sitt kamala
kuiskuttlemist keskns ja mn ajattli itteksen, ett kyll nuap poja
meij vil raudoihin doimittava, mutt em buhunns send mitt.

Ei oll juur pimi mutt ei pali muutakkan, go styyr makso meijn
drahtamenttin ja kraapeki hiukam bts, ko hn se makso. Ja sitt
lhdetti. Mutt ny istusiki Abbe styyrim baikall. Sitt mes sousi se
raumalaise astjan dyyijn, go likimbn ol. Abbe preijas se ja ko vaht
tul reelingill, ni hn gsk se menn hakeman gapteenin daikk hne
jlkkes korkkjamas graadis oleva mihem buuris, jos kapteen olis mais
sattunn olema. Ei vaht ymmrtnn yhtikm behu Abbem buhett, enempp ko
mekk, Vilkku ja Iirot lukku ottamat, ko oliva asjois sisll, niingo
mn auningoitti. Mutt severra vaht send ymmrs, ett hn men kapteeni
hakema ja sill Abbe sitt sanos tanskan gili: Vaer god og flytte bort
deres Skib, vi begynder at skyde fra Faestningen. -- Javool, javool,
vastas kapteen ja Abbe nost hattuas ja komens meij soutamam bois.
Sillaill mes sitt sousi yhdest raumlaisest aloksest toissehe ja jokatte
niitten gyljes Abbe luk ramariikkas'. Vihdoviime me lksi "Rojohoppet"
kohde. Mutt ennengo mes sinnp psing, ni mek kuulen, gui ne muu
raumlaise hiivava ankkreijas ja ruppevas siirtm aloksias sinnppin go
mekki makasi. Styyr komens meijngi hiivama ankkrin, mutt se sija ett
net toise varppasiva aloksias ulospin haminast, ni me varppasi
"Rojohoppet" sisllppi.

-- Olettak te hulluks tull? -- huus meij styyr "Thoran" gapteenillk,
ko se meijn guuluvillen dul.

-- Mit mar me mitt hulluttle, mutt meill annettin dit, ett
fstingist ruveta ambuma maali sem baika ylitt, mis me makasi ja
ksketti meij siirtt aloksen vhm gorjum bualehe. Kns snki
ymbrs vaa!

-- En mar knkk. Olis kumjaline lopp "Rojohoppell", jos se ammutais
spleiks kanuunoill ja kosk te jttt hyvm baikkan, ni mn menen
deij sijallen, gy kuik ky.

Ja sitt styyr nyhjs Vilkku ja Iiro kylkke ja sanos: "Nttk, poja,
jrk se send on go mailma hallitte." -- Ja sitt hm bist ittes Abben
gans kajuuttihim bitm juhla.

Seoravan aamun kksiv ne muu raumlaise, ett meij styyr ol heit
nokast vetnn ja pitiv vh kamala meno, ko he yks toises pers tliiva
"Rojohoppehe". Mutt styyr ol mais, kapteen ol litras ja ei he meist
mihist mitt urakka ymmrettvsteng saann. Kyll hes sitt koittiva
vahingotas viraomaisellekki vlitt, mutta sill nauretti vaa heill ja
sanotti ett pahustak jtitt hyv paikkatan.

Nii hnd. Kyll me vaa sillp paikall olis sain, go me oll ittellen
vilpill hankkinn ja taas kve lossaus ja lastuas niingo ksst vaa. Ja
taas olttim biakkoist valmi lhtem.

Siilo sano Vilkk yks ehtopual mnuull ja Iiroll, ett hn mene maihi ja
kysys, jos met tlee flis. Kyll Iiro titystengin goht valmis ol, mutt
mn oll hiuka vasthakone ja kysysi Vilkuld, mit asja hnell nys sitt
maihi o.

-- Osta uude lakeernahkase ittellen, vastas Vilkk. Tidks, kyll semses
sendn gomja ova jalas.

-- Ova hnd, puhel Iiro, eik Tasalan dalo isn sovikka kaikengaldasep
pottboorik koippeisas kirkkoho ja hihi ja maahaspanjaissi ja muihi
semssi juhlallissin doimituksihi menn. Nii ett valla oikke ongi, ett
Vilkk ittelles lakeernahkase osta jllk, kosk ne vanha vitti.

Kyll nep poja sem bhs olivas saann, ett he maihi menev ja ko mn
tisi, ett he ussemittem bakkasiva vh liia hurjast elm mais ja raha
haaskama, ni mn meni heijn gansas.

Ko mes siins sitt lht tei ja Iiro astus paattihi, ni mn ni, ett
hnem boves ol kovast pullillas.

-- Pahustak snuulls sillp povellas o? -- mn kysysi.

-- Se gilpkonn gaiketakki. Ajattles ny, ett hn raukk ei ol mais oll
eik ruahon gortt nhns siit saakka, ko me Londost lksi. Mitstis itt
sanoisi, josas jouduisis semsis olois oleman guukausrkningill.

-- Ole mond kertta ollk kuukausrkningill merell ruahongortt nkemt.

-- No nii, no nii, mutt es sn sykk ruahoj ja nks se teke vh
suure eron ds kysymykses. -- Tyty ain goittap pann ittes se oleno
sijahan, go on gysymykses. Nii ett koitast nyk kattot ttki asja sild
kantild, ko jos sn olsikkin gilpkonn.

-- Mn en rupp ts snuu hullutustes thden gilpkonnaks muuttuma, mutt
se mn sano, ett o vallan durha laahat kaikengaldassi elukoit fliss,
ko maihi menn lakeernahkassi pualsaappait ostama. -- Heit sn se vaan
dakasim buurihi.

Mutt ei st enm buurihim baiskatuks saannk, ko Vilkk ol andann
mihill merki, ett hes saava ruvet soutama. Me oll jo kapple matka
"Rojohoppest", ko mn kskyn anno Iiroll.

Mn en dyknn lainkka siit, ett se kilpkonn fli otettin, go Iiro ol
siit saakka, ko Londost lhdetti opettans st kulkemam berss
sillaill, ett Iiro pan nuara se ymbrs ja kokk, kon gaikengaldasist
semsist kureist tykks, haukuttel st sitt semsill ruill, joist se
parhaten dykks, kulkema Iirom bers. Ja ko he aikas oliva sen gans
pelann nii eikst kulkenukki se kaunist Iirom bers. -- Jrkki semsengi
elukam bs send o ja me oll mond kertta naurannk, ko Iiro kvel
dkill ja talutt nuarast kilpkonnatas. Mutt huano faartti se pari
sillon dek, ko semnen gilpkonn o hiukam bitkline liikunoisas.

Niingo luanolist o, mn pelksi, ett kyll se Iiro ny vissi ruppe
hullutleema Flensburin gaduills se elukkas kans ja sendhde mn olsin
dahtonn, ett se olis jtett buurihi. Mutt niingo sanott, flihi se
sittengin dul. Mn pidi sitt Iirot vh silmllk, ko niihi suutrettem
buadeihi mentti. Mutt kaunist hn gulk se elukk povesas ja kraape st
joukko leua ald, ko se pist ps ulos ja kattel Flensburi.

Ilma mitt suuremppi kommeluksi ja klummej mes sitt saingi Vilkull uude
lakeernahkase. Vilkk vet nek koht jalkkas ja hn dykks, ett ne oliva
melkken gomjamak ko ne Londolaise. Ja Iiro sanos ett hn deke vaikk
valas sem bll, ettei keisrillkk ol fiinemppi saappait. -- Vilkk ol
kovast ylppi saappaisas, eritottengin, go se frouaki sanos, ett asi o
juur niingo Iiro sano.

-- Jaaha, ny o sitt meij asjan glaar, mn sanosi ja ny mennn dakasim
buurihi.

-- Ei mar nii send menn, sanos Vilkk, kamalaki olis, jos ei nit vh
niingon grymbtis kans.

-- Krymbt oikke ne, tuumal Iiro, ei niill muuto mitt onni ol. Ei ne
edellisekk sillaills sunkka olis menn, jos olis vh harjalissi
huamatt ryypt, ko Vilkk ne ost.

Siihe fiirihi he ny asjap paniva ja sitt mentti yhten drahtrihi. Koht
ko sinnt tultti, ni Iiro ott kilpkonnas povestas ja sidos sen
dalutusnuaran doisem bn dooli selkkhn gii juur niingo hn ol nhnk
koeratten gansakki menedeltvs semsis paikois. Ja st toimitust nes
sakslaisek, ko meij ymbrilln oliva, jo ihmettliv ja naurova. Koko
sali vki meit kattel, nii ett mnuu harmiks pist. Mutt vil pahemppa
tul, ko sild lhdetti. Iiro puhel, ett kyll hne luandkapples
jalvotellakki ny jo tarvitte ja ko Vilkk ol sama mild ni Iiro talutt
kilpkonnatas ens lpi sali ulos ja siit kadull. Hiljaksis siinns sitt
kuljetti juur ningo ruumissaatos ja pini poja nolkej ja flikoj
kokkonus kulkema meijm bersn aika lium. Vilkk poikkes vlill yhtem
buadihi ostama harjaliste aineit koko skansi vell ja mes seisosi ja
odottli hnd vkki ymbrilln. Ja ko Vilkk tul puadist, nii lhdetti
jlls st vendava marssi hamina kohde. Mutt viime Vilkkukin dykks,
ett meijn darvittis menn vilppami send ja mn ajattli, ett ny o sitt
tmkin gomelj lopp, ko Iiro joutu pistm se elukkas povehes jll.
Mutt mit vil. Ei hn st lainkkam bovehes pann, eikn gon gns se
vrimbuali ja vet st sillaillp perss. Ja se ol sem bikku ve
milest nii erinomanen geksind, ett ne hurrasiva ja mikksivk, ko me
jatko matkatan. Mek kuljin geskellk kattu ko sill ol enem ruuma ja
vh kamala klopina se kilpkonn pit, ko Iiro st nuarast tranus. Ol
juur niingo hn olis puufatti taik kauklot perss laahann. Viime
sekott poliis ittes siihem belihi ja Iiron dydys pists sen gilpkonnas
povehe ja sai kova varotukse vil, ett hn ol ven gokkouksen doimem
bann. Oikke hvet sai niit pahuksi, st Vilkku ja Iirot mn meina.

Buuris Vilkk pan sitt aika suuren galaasin doime niill aineillk, ko hn
siuttmennes ol ostanns sild puadist. Yli pualy ne hurrasiva ja
veisasiva, mutt mn pisti itten gorjihin ja nukusi jo aikka ennengo
hep ptiv Vilkum batinetten grymppmise. Kovast niit uussi
lakeernahkassi siins sitt kehutti ja Iiro vakutt, ett kyll niill nyp
pareve onn on go niill endsillk, ko ne nin grymbt. Mutt semne onn
niill ol, ett ko Vilkk aamust hers ja rupes kuahama lakeernahkassias,
niin doine vaa lydetti mutt ei toist. No, ko hes st siins sitt
hakeva, ni Iiro lys kilpkonnas Vilkun gistun dakka ja ihmettel kovast,
ett se sill ol, vaikk hn sem besofattihi uima ol pann ysseks ja
pistnnp pesofatin gorjis all. Hn vetiki sitt pesofati nkyvihi ja
siin uiskendel se Vilkun doine lakeernahkane eik mikkn gilpkonn. Nii
ett semmost siit sitt tull, ko niit niin govast grymbtti, niit
lakeernahkassi.

Kyll Iiro sai kuull Vilkuld ja muild yhde ja toisen girm buhen, go
hn nii erhettyn ol ja st paitt Vilkk sanos, ett hn saa maksa nes
saappak, ko hn doise niist kelvottomaks ol liottann. Mutt ei Iiro
semsist tittos pistnn. Naureskel vaa, vaikk kyll niin dosi o, ett
kyll hn nes saappa maksa olis joutann, sill ett ei Vilkk niill en
herrastellt taitannk, kon doinen giils, ni ett se olis paistann vaikk
kaevold kotti ja etelst pellom bh ja toises ei oll en fasuuna
einett enempp ko Enkkeli Sjaanan gengs.

Semse oikke ne ny oliva. Vilkk pan ne ai joukko rinnasin, gattel niit
ja pudist pts ja kerra semsse mynstringi jlkke me oll sillo jo
lhtennf Flensburist -- hn men gabyssihim, bist nek kokin gtte ja
sano: "Tostas saa juhlsaappa ittelles, pid hyvns."

Kokk kiit ja ol ilone. Ei hm, boik park, titnn, mimsse juhlaha hn
nes saappat tul tarvittema. Kve nttk nii, ett ko me olim bss niim
bitkltt et Huubori fyyr ol juur peilatt, ni rupes kym niin gova
tuul, ett meijn dydys vhentts seilej. Ja ko meill ny ol yks mis
vhemn, go se Fretu ol lissuhu lyknn, niin gokin dydys ai autta
meit, ko enem voima tarvitti. Ja milells hn auttiki, hn ol hyv
merimihe alk ja men milells mastoho. Nii hn nykki ol sitt isso
bramseili prjms, kon gova tuulembuusk nytks seili hnen gsists ja
seil li hne samas pois raagald ja prtist. Kyll jung, ko hne
viress ol raagall, huamatt se ja koitt saad hnehen gii, mutt ei se
onnistunn. Hm butos ja ko laev samas tek everhaalningi, ni hn men ens
pi isso staagi ja putos siit dkkihi. Pyrtynnyn me hnen ganno
skanssihi. Hnen dul vert suust ja nokast ja ko hn goitt puhelit taikk
ko hn joudus yskim, ni st vert tul valla loiskimall. Kyll me
ymmrsin, go me hnd tutkesi, ett hneld mond kylkluut poikk ol ja ett
hne sisikundas ol pahast loukkandunn. Ja ymmrs hn vhitelle ittekki,
ett hnellk kualem edess ol. Pualpev aikans seoravanp pevns se
jlkken, gon gokk raagald pudonn ol, tlee Vilkk mnuun dyn bakill ja
sano: "Kyll kokk ny vissim bia loppu ja hn hoke niin gamalast josta
sukist. Em mn ymmr, ong semne hyrimist vai mit se o. Me olen gyll
pannt toises sukakki hne jalkkahas, mutt ei se aut. Menest nys snki
hnd kattoma, josas saisi hne leppym." -- "Saan gyll vaa", mn
sanosin, go oll nhn hnen dleevas sild makasiinin dakka, sillon go
lhdetti. Mn meningi sitt skanssihi ja nin goht, ettei kokill oll
montta hetki en jlill eik oll ihmekn, go st vert ai vaan dul hne
sisikunnastas. -- -- -- "Suka", kuiskas hn, go hn nk mnuu. Mn
nykytim btn, meni hne gistus ty ja rupesi hakema sild niit
sukki, ko mn tisi, ett oliva ne oikkja. Viime mn lysingi ne. Ne
olivak krs muist erins vaattette all yhdes kistu nurkas. Ja ko mn
ne vein gokill, ni mn ni hne silmists, ett hn ol saannt toevos
tytetty. Mn vedi suka hne jalastas ja pani sijaha nek, ko mn oll
hakenn. Kokk ott sitt mnuun gtten gii ja sanos: "Kiitoksi -- -- --
terveksi". Siins samas veri rupes tleema vallan guahute hne sislds.
Hne ruumis nytkytt pari kertta, hn oijens ittes ja ol kuall.

Meill ol kova syydvst sin pevn ja st kest pari pev se
jlkkengi. Mutt sitt tuul tyynys, ja Itmeri makas kirkkank kom beil
meij ymbrilln. Taevas ol pilvitn ja syysauring paist oikke lmmjst.
Me vaatetin goki ruumi hnem barhaimppi vaatteihis, muttko jung rupes
vetmn goki jalkkaha niit saappait, ko Vilkk ol andann hnell, ni
Vilkk sanos: "Ei niit pannakkan, guuleks jung, hne jalkkas!" -- "Nii,
muttko hn, vainaja tykks niist niin govast", vastas jung. -- "Vai
nii, vai tykks hn niist, -- odotast hiuka." Ja ko Vilkk se ol sanonn,
ni hn avo kistus ja vet sild esill juur uude lakeernahkasep
pualsaappa, anno ne jungill ja sanos: "Pan nmk koki jalkka ja annt
tnn ne endse. Nek kelppavak kyll mnuull, ne o juur niingo mnuu silun.
Toinem bual on giildv ja kaunis, mutt toine huan ja viheljine. -- Ne
uudet turmeldumattomas sopivap paremin gokill juhlsaappaiks."

Mn ja Iiro kresi sitt koki ruumi smrttinkkihi ja neulosi se lailes
kii, ko me ens olim bann runssast vanha kttinkki jalkphn bainoks,
ja st tehdesn me ihmettlin, guis se Vilkk send o ykspinen, go se
mitt meillp puhumat ol kynn mais ostamas kolmanen gerra laakernahkase
ittelles. Mutt st em me lainkka ihmetell, ett hn anno ne parhamas
saappas koki jalkka, sillett sanottakko Vilkust, mit sanotangi, ni
hyvluandone mis hn om bohjaldas, parhamppi mihi mit pruukata.

Ol juur lytt kahdeksan glassi, ko me oll saannk kaikk valmiks koki
hauttamist varte. Se osas oll sunnundapev, nii ett meillk kaikill ol
kaksingertane syy pann itten juhltamineihi. Flagu vedettim bualtankkoho
ja se laudoist tehdy alustam b, jong pll ruumis makas, pantti
reelingill. Toist pt kannativap pari mis. Ko sitt ol veisatt:

    Koskan kaikki pivn ptn
    Ann mun autuast nukkua j.n.e.,

ni styyr siunas ruumi. Alustan doist pt kohotetti sitt nii, ett
ruumis luiskatt merehe ja ko me vil oll veisann: "Sun haltuus rakas
isni", ni ol hauttaus toimitett. Ja se tek kyll kaikes lyhykisydess
yht juhlalise vaikutukse meihin gaikkihin go ikns joku hauttaus
maall. -- Heikk maining keinuttel meij laevatan. Lnnes palo taevas ja
laskuas tekev auringo stte loivap pitki merem bintta levij, hohtavan
di meij aloksestan daeva ranttaha saakk. Kaukanp pohjosten gulmall
makas niingom bilve sein. Se ol Suame rand ko sill hmtt, syndymmaa
rand, kon ei kokk en koska saann nhd. Hne silus ol vaeldannt
toisillp, paremill maili ja hne ruumis me oll nyk ktkenns syvyksihi
mere helmaha.


VII

Kokin gualem vaikutt se, ettei meij milen oll nii riuskas ko enne. Ei
Vilkk en hulluijas jahdannt tapas jlkke ja Iiro ol yht hissuksis ko
hnen gilpkonnaski. Ja yhdes se pari ny lepohetkis vittiki. Semmost
paremi ikv ja ykstoikkost olo se ol eik se siit sunkka hauskemaks
tull, ett vanhin matruus, Tyykil Juhan Henrik ennustel yhtmitta
semmost, ett "Rojohoppe" tllk kerrall vil mkke mene. Hn ol siin
miles sendhde, ett hn Flensburi rannas ol nhnk, kui rota juur enne
meij lhtijn oliva jttnn "Rojohoppe" ja kulkennp pisin
giinnitystrossej maihi. Ja ko mek kaikk ymmrsi, ett semse merki ei
tid hyv, ni me ol ai vaa synkjll milellk, ko mes siink kryssskli
lpi Oolandi merem Bohjalahtehe. Aino mis buuris, ko ei muuttann
milds eik tavoijas ol kapteen. Hn makas kajuutis ja litraskel kaikes
hiljasudes.

Ko me oll Oolandi mere jttnnt takapualellen, ni mes sai myttuuld ja
nii erinomasen gaunist ilma, ettei meill oll olis semmost, muttko sin
pevnk, kon gokk haudatti. Ja nii mes sitt yks ehto rupesi lhenem
Rauma. Met tei jo pilkka Tyykil Juhan Henriki ennustuksist ja hn
meinas ittekki, ett nky ai ne vanha merki vlist pettvngi. Mutt juur
ko me rupesi nkem Sandkarim bookin daevarannall, niin duul knyski
lounasse, ilm li sakkjaks ja hetkem bst meill ol tys myrsk ja
rakkeit ja lund tul, nii ettei silmis tahtonns saad auk pidetyks. Tul
pimiki samas ja ny ei meij auttann en yrittkk sisll Rauma
haminaha, muttkom btim byssy ulkon meres, siks ett pev jll valknis.
Met tei slaagej ja koitt hiljakses pst pohjost kohde, ett meills sitt
aamust olis oll hyv tuul painttas sisll Valkkikarin gautt. Kyll me
uskost logasin dittksen vh, mis oltti, mutt olik sitt mahtann
ruahtukk menn logihin, daikk olik "Rojohoppe" logis vika, muttko mes
sydny aikant tei slaagi mait kohde, nin guulus lpi myrsky ja
aalotten gohina vh kamal kolaus. Se pan meij aloksen valla vrisem
ja me ymmrsi ett me oll mennk karill. Mutt silmrpykse aikka nytt
vil send niingo "Rojohoppe" olis luiskattanns se yli. Nii onnelisest
ei kuitengan gynnykk. Keskkohdaldas se tartus lujast kiip pohjaha,
mastot taitusivas samas poikk niingo ruagon gorre ja "Rojohoppe"
kallistus pahast. Meillt tul kamal kiiru kaapat trossi ja kyde ja ko
se ol teht, ni "Rojohoppe" nous taas pysth ja kipautt ymbrs kivell,
nii ett se tul makkama fr pi aaloj, niingo se olis tahtonnk kerra
vil uhmat niit.

"Se o oikke 'Rojohoppe', knd rind pi niit", puhel Vilkk, kon girves
kdes tul mnuu virem bakill. "Tm on gamal paikk; Kalkke, mn
pelkk, ett koko laev taittu poikk, ko se nii vanh ja kyrselkne jo o.
Ols sn tll ja koit saadk kaikk muukkin dnn, mn lhden gapteeni
hakema."

Taas hn ol kadonnp pimeytte mnuu virestn ja mn kski joka mihen,
go mn sain gssihin, dullf frihin go mnuu, niingo Vilkungi milest
etupual ny makas laajemald ja lujemim bohjas. Vhitelle me olingin
gokkondunn baki suajaha gaikk muup paitt kapteen ja Vilkk.

-- Oleks Vilkku nhn? -- kysy Iiro kon dul viimesen.

-- Olen, se men gapteeni hakeman dnn.

-- Se mnuungim bit tekem, mutt ei ahterihim bs en. "Rojohoppe" on
daittunn isomasto ja kryssmasto vlist, nii ett meri ly siit se ylitt.
Kyll o Vilkk vissi menns sem bitkn dis niingon gapteeniki.

Siihem btksehe met tliin gaikk, ko mes siink kokkonusim baki alle
yhte rymssyhym byssyksens sulill. Ja sitt meills seoras monem bitkn
diiman grsimine. Lpittmrjis vaatteis viils vilu lpi luitte ja
ytimitte ja miles makas se kamal ajatus, ett kosk menev hajalles ne
laudak, ko meij viimesent turvan ova. Ja mit tua pev valknemine
fliss? Ong sillonga vil pelastus mahdoline? Tmsek kysymykse meij
milesn liikusivak, ko mes siinp pimjs hengen edest taistli. Mutt
vastaust em mes saann niihin gysymyksihi. Meij ymbrilln ulvos vaa
myrsk, niingon gaikk hornam bedo olis vallalles pstett ja kiukuisas
siit, ett "Rojohoppe" uskals tehd vastrintta, rihusiva vahtp aalo
meij ylitten ja mursivap palam balaseld meij suajastan.

Mutt pev sengi y jlkke vihdo viime rupes valknema ja ko samas lakas
pyryttmstkki, ni me ni, ett meill ol baabuurim bualell mett kasvav
luat ja vhitelle rupes nkymn galljoj ja karej styyrbuurim bualell ja
vihdo viime permbuale suunall luat luado vires. Ja ko valknemistas
valken, ni meij sydndn oikke viils, ko me ni se hvityksen
gauhistukse, ming alaseks meij "Rojohoppe" ol joutunn. Katkastuj
kydej, stangoj ja spiiroj makas se ymbrs ja hakkasiva sen gyljej.
Brdgong ol frim bualellp paikotelle silynn, paikotellem bualiks
vallallas ja suurimaks osaks kadonn. Permbualell oliva vahingo vil
suurema. Koko ahterdkk ol kajuuteines pevines tiss. Ja kaiken dm
hvityksen geskeld nousiva murtunette mastotten dymbt taevast kohde.
Karette rannoill ajel osa meij lastian ja laevast vallalles lhtenyit
ossi. -- Mutt kapteeni ja Vilkku ei nkynn miss.

Vhitelle rupes myrsk tyrendym ja pian dultti maist meit auttama. Ko
mek kysysi, mis me oll, ni hes sanosiva, ett me oll Springarin
gareill, Iso Enskrin dykn ja ett he ovat Talloora ja Anttoora
luadoist. Nii ett pahast me oll eksynnk kursistan. Mutt ei oll ihmek
semses ilmas.

Ko mes sitt sanosi, ett meild on gapteen ja yks mis kadoksis ja
kysysin, ditvk he niist mitt, ni hes sanosiva, ettei he ol niit
nhn, mutt ett he olivat tullesas nhn ahterdkin gajuuteines makkavas
likemks mannermaat "Blumman" grundill. Ko he olivat tullk kryste, ni
ej heij olis sopinn menn liki st, mutt ei he mitt elomerkki sild
oll nhn. Ol kans oll vil hiuka hmy sillo. -- "Mennes kuljeta juur se
siutt", lissiv he, "ja sillo saadan darkastas seki osa laevast."

Hyvs myttuules mes sitt paino niin dyhjin mihin, ettei meill ollk ko
vaatte ylln, Anttoorat kohde. Jo kaukka me ni "Rojohoppe" ahterdkin
gajuuteines karill. Sills se makas keskell mereselkk niingo joku
tukklautt kopeines eik mitt elv olentto nkynns sill. Vast sitt ko
mep psi melkke se rinnall, ni Vilkk pist ps ulos skailetist ja
kysy: "Olettak tek kaikk jlill?"

-- Ole oikke. Misst kapteen o?

-- Kyll hn dllk kans o. Me ole juur ottannp pine aamudropprin ds
syyskylms. Mutt kyll mes send jo milells tm asumukse jtngi.

Me oti sitt heijm baattihi ja meni Anttooran daloho. Ja ko mes sill
oll huilanns sem bev ja lmmitell ittin, ni me nukusi yn hyvi
jlkken gaike rasitukse. Seoravan aamun mes sitt Bastuskeri rannast
kuljetetti Reposaarehe ja sild mep psi vil samanp pevn valulaevas
Raumall. Aguksen gapteeniki ol ny ensmisen gerra se jlkken go
reissuhu lhdetti valla selkki. Hn ol viimesen dilka litra-ainestas
nauttinn Anttooras. Jalkasi mes sitt haminast lksin gukin gottihin
gaupunkkihi. Sill ei enne meijn duloan ymmrrettvstengn didett
vil mitt "Rojohoppe" haaverist, mutt kyll se tit nyp pia levis
ymbrs kaupunkki. Eik kukka ihmetell, ett meij ol nii vanha aloksen
gans kynn huanost siin myrskys. Kaikk vanha ihmses sanosiva, ett se ol
kovimppi, mit he muistiva. Oltti ilossi vaa, ett mihep pelastusiva.
Eik Aguksen gapteenika surs st, ett hne "Rojohoppes" menn ol. "Se ol
vakutukses", sanos hn, "ja se sai tllaillp pali kunnjalisema lopun,
go jos se olis laahatt Korkkjangari ulknokkaha mtnem muittem
braakette joukos." Nii ett kaikk tydysiv ossahas pian gyllkki, kaikk
muup paitt yks nuar flikk, kon gve vil saman ehton mnuun dyknn
guulemas, mit kokk ol puhell ennen gualematas. Hne sydmehes jtt
"Rojohoppe" viimene reis ainaseks muisto unelmoidu onne srkymisest ja
hn lks itketen, gukatis ensmise suure surus murtaman mnuun dykkn.

Mutt yks kova vaikk vhem raskas hetk mnuull ol vil edesn. Seoravanp
pevn lhett nttk Agukse frou mnuu hakema.

Ei oll hngm bahoillas "Rojohoppe" menettmisest ja reisu rahalisse
voittoho hn ol hyvingin dytyvine. Mutt nuugast hn dahdos selgo saadk
kaikest, mit reisus ol tapattunn. Ja ko mn oll asjap pst ph
selittnn, ni hn vihdo viime, niingo mn oll odottannukkin, gysys:
"Ja kui mondast kertta kapteen ol knnis reisu aikan?"

"Ei ollf, frou hyv, ko yhden gerra", mn vastasi. Mn ajattli, ett
se ol semne vastaus, etten mn sillp pahottannt turhambite froua
mild eng sillaill valetellukka. Sillett valett mn ole ain garttann
eik kukkan daedakkan dulls sanoma mnuust, ettn olsi aluttomi kokkom
bann.




Tasala Vilkk opettle fransklaist paini


En mn hnd ymmr, mit se Vilkun gans oikke ruvetan dekemn, go se
kaikk uudek konsti ja tavak koht onkkehes otta niingo mikki hapo.
Ajatelkkast ny vaan dmmstkki asja, ko mn ny juttlen deill.

Ol nttk nii, ettei Vilkk olik kyn Anundlas ussemppam bev ja ko
mn siit ymmrsi, ettei asja ny oll laillses maneeris, ni mn pisti
itten ehtohmys Tasalaha. Ja nii oikke ol, ko mn auningoitti. Huanos
karssas ol kaikk, kon didttk Vilkk makas sngys, p niin
dollattunn, ett hnen galjuunastas nys vaa silm ja hiuka doist
suupild ja toinen gontt ol stttt tyynyill ja sandpusseill ja
kamalast kapaloitt seki. Sngy vires hnell ol tool ja sem bll ol
koko rykmentt tropp-potuj ja kalitoopp ja klasi ja lusikk ja jumal tis
mit sl. Nii ett lasareetild oikke se nytt, se Tasala sali tll
haava. Eritottengin gon ei koko salis nkynnp paitt snkky ja tooli
sngy vires mitt muit meeblej ko yks toinen dool vil akkna all.

-- Oleks sn kippi, kysysi mn Vilkuld vihdo viimen, gon ens oll
ihmetell niit hnen dolloijas ps ja jalas ja hiukan gatell ymbrillen.

-- En, en mn kippi ol, vastas Vilkk, hiuka loukkandunn vaa.

-- Vai oles sn loukann ittes -- -- -- Hndst meeblis sitt. Mihi ne o
joutunnk, kon dll o niingo ulosmittaus olis kynnt teill?

-- Ulosmittaus! Tid vh! Em mn usk, ett kukkan dlee sanoma, ettei
Tasala Vilkk olis velkkatas maksann ilma ulosmittaust. -- Vai ong
snuull mitt saamist mnuuld? -- -- Ulosmittaus!

-- No, mutt kamala sserllp plls sn ny olekki. Oleng mn sanonn,
ett tll o ulosmittamas kytt, muttko ett tll nytt semseld, kon ei
tll meeblej tm enempp ol. -- Mihi ne ova muutetu?

-- Ei niit mihinkk muutett ol. -- Ne ovas snikkrill.

-- Vai snikkrill. -- Kuingast mn se ymmr? -- Olip ne hyvs kunnos
kaikk, ko mn tll viimen gve.

-- Olivak kyll nes sillo vil kunnos. Mutt ny ei ne ol en. Niit
jouduta ny vh rukkama.

-- Niin, domsist snuum buheistas em mn tul hullu harmamaks, nii ett
kyll mn tahdoisin guulls snuu selittvs oikke lailes, kuit tm asja
lait oikke o.

-- Saa se selittkki. -- Ist ny -- -- ai helkkris -- -- l sillt
toolill ist! -- Mn pelkk, ett seki on gonttpual, vaikk se ehjld
nytt. -- Mutt ei hes saann niit kaikki yhdellk kertta kulkema
snikkrill. -- -- -- Nii hnd, ei ts mailmas saa ai ulknkkh luatta.
-- -- Kuule, tyhjennt tm tool, kon ds sngy vires o ja ist sem
bll. Se o ehi, mn takka se.

Mn oll nttk yrittnn ottas sen dooli sild akkna ald. No nii, mn
tyhjensi sitt kaike sl sild toolild, ko sngy vires ol, istusi ja
sanosi Vilkku, ettn ole valmis kuulustlema hne selitysts. Ja ko
Vilkk sitt ol saanns sen goippes hne milesses tllinkihi, ni hn
algo:

-- Nii, nks Kalkke, ei ts jutus mitt se ihmelisempp ol, ko ett
mn ole ruvenn harjottlema semmost fransklaist paindlemist.

Ymmrt se, ett mnuu naurutt semne selitys. Mn nauro niin, etten
vhld aikka ruvenn henkkin dakka saama.

Vilkk katos mnuu vh turkasen giukusest hetke aikka ja sitt hn sanos:
"Pahustak sn siink krikota?"

-- Mitst mn muut teen go naura. Kuule, Vilkk, lakk ny jo semsist
kureist. Ajattlest nys send, ett sn ole jo vanh mis. Kyll snuuld ny
jo saava jdp paindlemise. Olkko hes sitt fransklaissi taikk
sakslaissi, taikk ammeriikkalaissi.

-- Vanh mis! Mik vanh mn ole! Kuis sn semssi jahta! En ol vil
kuudengymmneviideng, en isold aikka. Ja mik semne sitt o mihe iks?

-- No, niin. Ihmelisest kyll sn oles silynns se ikkseks miheks ko
sn ole, ja kiit Jumala siit. Mutt kuule, mit hytty snuull o semsest
paindlemisen daedost?

-- Jaa, ett mit hytty siit o? No, kyll sn kans kysele, niingos
olsis silm ummes kvell nin viimesin vuasin. Eks sn ol huamannk,
kumse aja ny ova? -- -- Sn kvele esimerkiks kadull ja fundeeraskle
yht ja toist ja olek kukatis hyvingin dytyvine maalisse olohos. -- --
Nii, sillaills sn siink kvelek, ko snuu vastas tlee joku julmett,
kon dainautta snuu nyrkills pi silmi, nii etts nk kaike mailman
gomeeti ja planeeti hyppv edess. Josas ny oles semnen, go esimerkiks
sn, kodes tid yhtikm behu fransklaisest paindlemisest, ni sn olet
tytyvinen ossahas. Mutt josas taedaf fransklaist paindlemist, nii sn
otas se ilkkeme niskoihin gii ja lys sen gattuhu, nii ett tuul vi
palase.

-- Kyll mar asi vaa nii ongin gos sano -- Sillaill oikke -- En mittn
did. Taita mar ollp pertengi hydylinen dait se fransklaine
paindlemine.

-- Nii, gyll mn se vaa n, ett snuull on doist kiles ja toist
miles; ett sn sanalls sanott sisimss pane mnuu semse vhvitin
girjoihi, mutt l tee st, Kalkke. Kyll asja lait on didks send
nii, ett sn ts kaahottlek, kodes ymmr otta aja merkeist vaari. Es
sn vaevanen did yhtik mittn gsivarsotteist ja olkvarsotteist. Es
sn tid, kuis sillat tehd Lindni otteis ja jos joku ahdista snuu
dubla Nelsonill, ni mn ajattle, ettes sn lainkkan did, mit sillon
dehd.

-- Kyll oikke asi nii ongi, ett em mn st tid.

-- No, l siins sitt hirvittel, muttkon goit otta esimerkki mnuust.

-- Kyll mnuuld taitava ne asja jd jo. Mutt ihmelisem bali sn jo ole
ovenn, ko snuum buhesasikki jo o niit paindlemise ammattihin guuluvi
sanoj niim bali, etten mn ymmrp pualiakka siit mit sn sano.

-- Nii -- siins se ny n. Kaikki st oppe, ko vaa o oppemise halu
ihmses, nks.

-- Sillaill oikke. -- Mutt kukast snuu opettajas o oll?

-- Suutar-Jokko. Mn ole, nks, jo kauan dt paindlemise oppi
fundeerann. Ja sitt tuana yks pev, ko mn ni Suutar-Jokko, ni mn
kysysi, jos hn ruppeis niingo opettama mnuu. Ja kyll se poik vaa
valmis ol siihen doimehe. Hn dul tnns sitt yks ehto, kattel tt
huanett ja sanos: "Vh ahdast tllt tlee, mutt ko nua meeblis
siiretn gkkihi, niin gyll tm pis ky."

Muttko mn sanosi siihe, niin gos hyvi ymmr, ett ei niit kkkihi
sunkka vid, sillett kyll muar sitt kamala rymyli nostais, ni hn
vastas: "No, vid nep pihalls sitt siks aikka."

No, ymmrt se, ettei semneng mnuu milestn hyv konst oll. Kuka
tllaills syksyll meeblis pihall veis, konei tid, kosk tlee sade ja
siin ne ovas sitt pilall. -- Eks snkin dykk nii?

-- Tykkn gaiketakki. -- Tmsill mrjill ilmoill ne aukkeisiva yhtkki
liimauksest ja siin nes sitt olsiva.

-- Sillaill oikke. Ja sendhde mn sanosingi Jokkoll, ett anneta
meebli ollp paikallas ja paineskella varovast.

-- No, mits Jokko siihe vastas?

-- Kyll se ens ol vh fundeeravaise nkne, mutt sitt se silm
rupesivak kiildmm bs ja se vastas: "Niingos sanosi. Painella
varovast."

Ja sitt hn rupes nyttm mnuullk kaikk otte. -- Mutt es sn, Kalkke
park, taedt titt edes st mit otteill meinata. Ja niitte ottette
nimityksi es sn kukatis olk koskan guullukka. Niit ongin didks
vh kamalam bali.

-- Se ongi sitt vh ihmelist. -- -- -- Nii hnd, eng mn nis asjois
lainkkan gii ol.

-- Mn arva se, mis park. -- No nii, ja ko hn ol ne otte mnuulls
selittnn, ni mn riisusi vaatten ja vedi uimhousu jalkkan. -- Ne
oliva Jokko omasutt, ne uimhousu. Ei mnuull nks semssi ol. Mutt hn
ol ottann nef flihis mnuu varte. Ahta ne mnuull oliva, niingos ymmr
ja ne ratkesivakki sitt.

-- l ny hulluijas. Vai alastomint tep paindlitt.

-- Kuingast sitt. -- -- Oi voi sendn, go sn olet titmtn nis
asjois. -- Nii, nks, mn oll alaston, uimhousu vaa jalas. Ei Jokko
riisunn muttko jakkus ja liivis, ko hn -- niingo hn sanos ja niingon
dosi ongi -- om bali enemn dottunnt tmssem bisnessihi.

-- Jaa-a, ja kuingast sitt kve?

-- No, sitt me algo. Ja se ol tidks aika touhu ko meij lisseks
tydys pitt niin gova murhett meebleist.

-- Ymmrt se, ett siink krahin gve.

-- Kve siink krahin. Se sn saa usko. Ja, tidks, kyll nek konstis
sendm bali ihmist auttava. Ko se Suutar-Jokkom bahus paiske mnuu
niingon ginnast, vaikk mn vissi ole hnd vahveve ja vh aika laills
sittengi. -- Mutt se o se konst nks, ne otte ja nes silla ja muus
semse, joist es sn tid yhtik mittn, gon dekevs se, ett heikomb
mis voitta vahvema.

-- Kyll mar tait ja harjotus pali semseskkin doimes vaikutta. Kyll
mn se uskongi.

-- Vaikutta se, vaikutta hnd. Pahuksest oikke se Jokko mnuu viskel ja
vaikk mek kyll koiti -- niingo sanott -- ol varovaissi, nii eikst
katkennukki siins sendn gondip parild toolild.

-- No, mutt miksett jttnnk kesken goko paindlemist, kon de huamasitt
ett meebli nii vaaras oliva?

-- Oi voi, sendn Galkke. Nys sn juttlet taas juur niingo semne
juttle, kon ei tidp paindlemisest yhtik mitt. Luuleks sn, ett
paindlemises kerkke semssi huamattema. Ei siint toolin gondej katell,
muttkom bidet vaari vastustajain binimistkki meiningeist --
Jlkkembi mekkin vast niitten doolitte haaveri huamatti.

-- Vai sillaill. -- No, ja kuingast sitt kve?

-- Annast oll ny, ni mn juttle. -- Nii, sitt kve nii, ett mnuu rupes
harmittama se, ett Suutar-Jokko mnuu siinp pyrittel ko vippri. Mn
pasasingi sitt pll ja pisti yhtkki mmngouku joukkoho ja yks kaks
Suutar-Jokko makas laattjas niingom blaastarklapp. Se ol vh aika
trys tidks ja kaattuisas hn vet kumohom biirongi. Ja kaikk muarim
bosliindoka ja vaasivrki meniv vallan grmiks.

-- Kas sillaill. -- Sitt tek kaiketakki vihdo viime lopetit se lysti.

-- Niin, gyll mn lakann olsi ja huusingi Jokkoll ett: "Lakata ny jo.
Kyll mares se nk kuka ts lopuldakki vahveve meist o." -- Mutt hn
ol kiukkune ja sanos: "Vai prakinguris snuullt tleeva mile." Ja sitt
hn nost mnuu yls ilmoihi ja viipott mnuu ymbrs ja paiskas mnuu st
pytt vastan, gon dosa akkna all ol. -- Kylls tids, se pyt, jong
plls se "Lilli" hkk ol, se mnuun grensiskan hkk. -- No, se pyt
kaadus ja mn kans ja "Lilli" ja hkk joudusiva mnuu allen. Ja Jokkom
bahus hrs mnuum blln ja sanos, ett hn vissim baina mnuu
harttemen laatjaha, nii ett nek kerrangi laattjas ova. Eik se paha
hualinn lainkka, vaikk mn hoilasi, ett semne o valla mahdotond, ko se
hkk mnuu allan o. -- Nii ei se vaa lakann, muttkom bains ja pains. Ja
voi turkanen, go se satus, ko se linnu hkk ai vaa sill mnuu allan ol.
Mep potkesi siins sitt, nii ett pyt ja tooli lendliv ymbrs mailma ja
konei Jokko vaa lakannp painamast mnuu harttemian laattjaha, nii mn
rupesi vihdo viime huutama appu. Mikst muuka mnuu autt?

-- Ei mikk. Kyll mar jokane Jokkon dit. -- No tliik kukka appuhu?

-- Tul oikke. Meij muar tul. Hn ol onneks kerjennk kottik kirkost --
se ol viimis sunnunda, nks, ko mep paindli -- ja hn dul koht
salihin, go hn mnuu huuton guul. Vhm beljstynny nkne hn ens ol
mutt sitt hn girkasiki vh kimjst "Ryvreit!" sippas katkennun
doolin gontin gttehes ja vet sill Jokkot ph, nii ett siihen dul
aika aukk. Ja sillo Jokkon dydys hellittkki ottes ja hn giros ja
lks pois. Ja kyll vaa sai mennkkin, go mnuu ol toine nilkkan
venattann ja psn ol lpi ja seljsn seittmndoist haava, ko se
linnuhki rautlanga olivak kraappinn. Kylls se ymmrrk, kui semne
rikken hkk kraappi. Ja jos es ymmr, ni menk kattoman donnk kakluuni
loukkoho, niis n, ettei semse rustingim bll ol hyv maat, kon doine
sitt vil koitta rutista harttemi laattjaha niim bali ko jaksa.

Mn meningi sitt kakluuni nurkkahan gattoma ja kyll mnuu se sannot
tyty, ett kamalas reedas oikke se "Lilli" hkk ny ol. Se ol niingo
joku seonn rautlangvyht tynnk katkennuj paikoj ja joku noppul sillt
tll.

-- Nii semne se ny o, puhel Vilkk sild sngysts, semne oikke, mutt ko
mn tst kerkke, ni mn ota se reperatsuuni alaseks ja kyll siit hyv
jllt tlee.

-- Em mn st oikke usk, ett sn siit en kalu saa, mutt koit vaa.
Ei "Lilli" ilma hkki toimen dul.

-- Sn oles sitt aika hper -- -- -- Ei "Lilli" mitt hkki en
tarvitt. "Lilli" on guall. Ymmrrk kaiketakki sn se. Ko hn mnuu
allen joudus. Hn men niim blitiks, kom blitiks mennt taita.

-- l nyk kamaloitas! -- Kyll tlls sitt kuulem vahingoj tull o. Mutt
semmost siit hulluttlemisest tlee.

-- Nii hnd. Tul oikke siin ensmises harjotukses yks ja toinen glumm,
niingos n. Mutt tm sali on todestakki liia ahdas. Ensmisellk
kerrall me menengin donnt tallim barsill.

-- Kui, mit sn sano? -- Meinaks sn jatkat tt toimitust?

-- Meinan gaiketakki. -- Kuingast sitt. -- Ei sunkka aljettu tyt keske
mys jtet.

Sillo mn suutusi. Ja ong ihme, ettn suutusi. Ja mn annoingi sitt
semse ripitykse Vilkull, ettei hn semmost olis saanukka isso aikka.
Kyll mn se vissin dakka. "Paindel ny", mn lopeti saarnan, "paindel,
siks etts olep palottann joka luun, go snuu syndises kropasas o ja
ruupus saadan goot skkihi ja vid Nummell." Ja sitt mn lksi.

Mutt kuistilt tull Tasala muar mnuu vasta. Ja ko hn nk ett se oll
mn, ni hn rupesi itkem ja selittmn, guik kauhja semne
fransklainem baindlemine send o. -- "Ajattles, Kalkke", hn sanos,
"kon gaikk meij sali meeblin ova ny vialoise ja rikkeme. Kaikk muup
paitt snkk. Ja kaikk nep posliinvauvasek, kom biirongim bll oliva,
ova nuuskun. Nekki mn mummu vainald pere. -- Ja 'Lilli' park sitt!
Tidks, ko hn vaevane men niim blitiks, ett hn ol juur niingo
viherjine sametingappal ja siink kaks prikkusilm nks, Kalkke. -- --
Oi voi send. Ja Vilkk meina jatka ai vaa st paindlemistas, ko hn
dst parane. -- Kuule, Kalkke, eks snk sais hnem bts kndymn
ds asjas. Kyll mn hyvn galaasim bansin doime, josas saisi Vilku
mile muuttuma."

-- Niin, gyll mn parastan goita, muar kuld, mutt kyll mar te Vilkun
didtt, kumme hn on, go hn gerra jotta om bhs saann. -- Mnuun dul
muari oikke surk.

-- Nii hnd, ykspine oikke hn on -- -- gamala ykspine, huakkal
muar. Ja ko se Iiroki o reisus. Mn luule, ett hn glaarais tmngi
asja.

-- No, jos nii on gon de luulett, ni ei sitt htt ol. Sillett kyll
Iiro koton o Saksareisustas, ennengo Vilkk noild hiilild nouse. Se o
viss asi se.

-- Niing sn luule, sanos muar ja ol oikke ilose nkne jll.

Mutt mnuu harmitt hiukan, go muar, niingon kaikk muukkin, durvas
Iirohon, go hn hds ol, vaikk hn muuto ol ensmissi klummima Iirot,
ko niikses tul.

Vaikk kyll asi nii o, ett Iiro siit Vilku fransklaisest paindlemisest
lopun dek, ko hn gottit tul. Ja vh nssist sittengi. Mutt siit saada
jutellk kukatis joskus toiste.




Kuik Katavkari Efraim lukema opes


I

Kevste sin vuank, ko mes suve sillk Katavkaris asusi, ol Katavkari
Efraim yks pev siin Vapum bev aigoint tullk kaupunkki kaloj myym.
Em me olis sillk kertta sopinn hnen gansas, ett hn olis meitkkin
gattoman dull. Muttko mek kaikin golme siin ehtopualpev istun Dasala
salis ja valmistie st Katavkarihi muuttoan, niin dleeki hoipproitte
Efraim ovest sill vh kamalas reedas. Kasvo hnell oliva veres ja
nyrkis saves, lakki ei oll lainkka ja hne vaattes oliva valla rikk
revity.

-- "Kumses reedas sn ny olekka?" -- kysys Vilkk ja: "Mist jumal
siunakko sn tlee?" -- huusi mn. Mutt Iiro ei kysells st eik tt,
muttko men gamarihi ja palas sild vh kkim besofati ja
saippoangappal ja handuukk kdess ja rupes pesem ja ruakkoma Efraimi.
Ja vast sitt ko hn siin ole hetken duhkann ja vhdnn, ni hn sanos:
"Kas nii, nys snuun galjuunguvas o jll jomsesakkin gunnos. Ruppest nys
selittm asjatas meill. -- Pahus ko harmitta, etten olis snuu fliss,
sillett mn ymmrr, ett sn ole olik kalaasis ja tapplukses."

-- Sn ole jrk mis, sn Iiro, sanos Efraim. Sn ymmr merkeist
asja vh ihmelise hyvi. -- Sillaill oikke, ryypnn oikke mn ole ja
tapellk kans. Tapellt tmn gaupungim bolisetten gans. Jaa-a, olsis
sn, Iiro, vil oll mnuun gansan, ni olsi mar me nep plangann. -- Ei
sild, ett he nykk ossatas vaill jiv, ei maare. -- -- Mutt andakkast
ryypp mihell. Se mn ole hyvi ansann.

-- Selkks sn ansann ole, mutt es ryyppy, mn sanosi. Ole jo
muutongi niin dynnk kon gki. Ja tidks, mit siit tlee, kon
gaupungim bolisej vastusta ja pahom bitele. Linna siit tlee. Kakola
reis snuull o edess niin daatust ko aamen girkos.

-- Olkko sitt, se ei mnuu harmit ja st em mn pelkk. Mutt
ajatelkkast, ett mit sano Maij. -- Jaa-a, o nes send ihmelissi
vrkej, ne vaimihmse. Selittkkst mnuulls se asi, jos taedatt, ett
mn esimerkiks em belkk poliisej, eng linna, eng esivalloj eng
perhnoj. Mutt st meij Maija mn pelkk, pelkk nii durkasest. Ja
nes sanovas send, ett vaimihmine o heikomb asti ja ett mn ole
vahvimppi mihi nillk kulmkunnill. Ja tommost vaimihmsen drntti mn
pelkkn, go olis nis kouris juur jmt niingo munan guar, jos mn
voimian nyttm ruppeisi. Ymmrttk tes semmost? Ett sunkka
ymmrkk. Ja ett olk kukatis nit asjoit koska ajatellukka. Mutt mn
ole st vh mond kertta ajatell. Ja fundeerakkast nyt tekki st ja
selittkk mnuullt tm ihmeline asi, jos taedatt.

-- Em mes semssi nys selittleem rupp, Vilkk vastas. Ts ovap pali
painavamma asja kysymykses. Selit sn ny vaa meill, Efraim, millaills
sn oikke oles sohinnt tll reisullas.

-- No, kyll mn se juttle alust loppuhu saakk. -- Andakkast mnuu ens
virittp piippun. -- Nii, se ol nii se asi, nttk, ett mn toi
hiukan galoj kaupunkkihi. Ei niit pali oll, jokune syns, kymmengund
lahna ja pari haukki. Pin skiline niit ol. Mutt hyv hinna mn niist
sai. Ja sitt mn toimiti Maija asjak kaikk reedust ja oman gans. --
Nii hnd, ja sitt mn tykksi, ett kosk jumal o andann meill ni
ihmelisen gauni ilma ja kosk nyk kevki jll on dulos, ni sais mar
ihmne sendm bine ryypyngi otta miles kevenykseks, ko sill luados on
goko talve elnn yksnisydes. -- Nii, st Maija em mn tittvsteng
ot rkningeihi ja flikk om balvlukses ja poik o merell. Tuliki juur
preiv hneld sild jostan doiseld puald mailma. Hyvim boik jaksa ja
tidttk, mn luule, ett hnest tlee vil vahveve mis ko mn ole.
Sill ett vaikk mn se itt sano, ni voimi mnuull o niingo vhs
kyls -- -- --

-- No, no pysyst ny laillses kursis, ko sn asjatas selit, Vilkk
sanos. -- -- Nii, sn tykksi, ett tarvitais pin ryypp, kon dalve
siutt om bst.

-- Sillaill oikke. -- Ja mn osti halstoopi ja Koevkari Anselm ost
halstoopi ja sitt Kaskisto Nikokin dul siihe ja hnell ol pott plakkris
jo enne, ja meill ol pali juttlemist ja hyvn gunttoho mep
praakkasingin gaikk asja. Mutt sitt nek toisek kiperysiv ja nukusiva.
Mutt mn otin snttin ja lksin Guninkkangattu Tarvosaart kohde. --
Mnuu om baattin nttk Ota rannas. -- Ja auring paist niin girkkast,
kaupungin gukose vetelivk kilppa nuattias ja leivone visertel ja ihmse
oliva nii ilose nkssi, ett mnkin dykksi, ett om mar tm mailm
send ihan ja pisti vh niingon drallitukseks, ko mn siink
krysssklin Darvosaart kohde. Ja kaikk olis menn valla erinomasest, jos
ei se poliisim baha, ko hek Keklfalesmanniks mainitteva, olis tulls
siihe ja sanonn, ettem mn saa veisat.

-- Soo-o, vai em mn saa veisat, mn vastasi. Kuulest, kuik kukosek
kiljuvat tllk kaupungis ja kuulest kui leivone visert ja sillo ei
ihmnen, go send o luamkunna herraks mrtt, sais veisat. Mnuu
milestn snuu jrjesjuaksus o hyvi vailnaine ja josas nyt tahdo
viissast menetell, ni rupp trallittama mnuun gansan. Mutt jos snuuld
puuttuva laulumboske, niin gyll mn trallittle snuungim bualestas.

-- Eikst tm kaikk oll jrkmihem buhett ja paikallas sanott. Mutt
luulettak, ett se keklfalesmannim bahus tul jrkkihis. Ei maaren go
men hakema appu ja yks kaks mnuull ol kolmp poliissi niskasan. Mutt nek
kaks muut oliva nii hyvnahkassi kambraatej, ett ko hek kaunist pyysiv
mnuun dleema heijn gansas hiuka raastuppaha, ni mn sanosi: "Saa kyll
tullakki, mutt menkk edellt taikk tulkka mnuum bersn, go, nttk,
teij seoran ei ole oikke hyvs maines, tims." Ja sitt lhdetti ja
kaikk olis taas menn valla luanikkast, jos ei torill olis sattunn
olema jottan gaupungi herroj. Sillongost Belsebuub lens siihen
Geklfalesmannihi, niingo se sikalaumahangi enne muino lens, ja hnen
dek vissi miles nytt voimias niill herroill. Kara pahus niingo
mikkim beto mnuun graivrkeihin gii ja ruppe nyhjim ja repim mnuu
raastuvan drapuj yls. "Kuule mit sn siin ny meina, mis?" -- mn
sanosi ja heitin Geklfalesmanni yli trapungaittette, nii ett yks
tuaksaus ol. Ja kaittet tekiv hnells seora. Mutt sillongost siin
rymyl nous. Kaikk kolm oliva mnuu niskasan ja oikke lujast siin
oteltti. Mnuu vaatten revittin dmsiks, mnuu snttim baiskatti jumal
tis mihi, raastuvan drapus siirysivs sinnt torin geskkohdam baikoill
ja viime mn telosi nep poliisi yhte ljh ja kallisti ne raatuvan
drapuk kaunist heij ylittes. Ja sitt mn lksin garama. Karasi sinn
Vanhangirkongattu pi, meni lpi Taka-Amblam biha ja sild yli aedatte
Naulamkkehe. Ptrmell mn vast pyssim buhaldama yhde eine. -- Ja
mit mn sillo n? Eikst yks niist poliisettem bahuksist olit taas
mnuu hnnsn. No, mn odoti hnd ja ko hn dul mnuun dyn, ni mn
kysysi, ett mit hn oikke meina. Ei se mitt vastannk, kon dul oitis
mnuum bllen. "Soo, soo poikan", sanosi mn, "vai mnuu sylyhyn sn
tuppa. No, tul vaa." Ja sitt mn lin gsivarten hne ymbrilles ja
rutisti hnd hiuka. Kamala mustaks sen daulvrkk sillo muutus, silms
seisosiva ulkonp pst ja natisiva ai hnen gylkluuski hiukan, go mn
hnd siins sylysm bidi. Ja ko mn sitt olin darppeks milestn hnd
hyvnp pitnn, ni ei hn ens oikke ruvenn henkkis takka saama, eik
hne miles en lainkkan dehnk karat mnuu hnnsn. Eikn go hn lks
kiltist kvelemn gottippi eik taanes kattonn. -- Ja mn meni
Vetiskn danhvall ja sild mn tliin Durun dit uuden girkkmaa ja
Luistingalljo siutt tnn ja ts mn ny ole.

-- Niin, ds oikke sn ole, Eifram, mn sanosi. Mutt kyll tst
kamala jlklaskut tleeva. Esivallall ovap pitkk ksivarre ja kyll sn
sen gourihi vil joudu, vaikkas ny olek karkkum bss.

-- Kyll oikke asi nii on, gon Galkke sano, vahvist Vilkk mnuum buhen.
Ja josas tahdo ysseks kotti, niin dee oikke aika mutk. Ment tuald
Sikahaan daitte ja pappia haa lpitt Ottaha.

-- Jaa, ett mn lksisin gotti ilma sndeijn! Se o vale se! Ne mn
mene ens hakema sild torild. Kyll Maij muuton gamalast kseerais.

Kyll mes sitt sain gamalast selitt asja Efraimill, ennengo hn ymmrs,
ett hne ol paras jtt snttis kokkomat. Eik hn niist meiningeists
olis lainkka luapunn, jos ei Iiro olis luvann hakki hne snttis ja
tuad ne Ottaha.

Mutt ei Efraim ymmrettvstengm belastann nahkatas lai ja oikkeuden
gynsist. Pari viikko se jlkke -- me asusi sillo jo mekkin Gatavkaris
-- hne asjas ol esill raastuva oikkeudes ja sakko tul niim bali, ettei
Efraim taitann ajatellakka niitte maksamist, muttkon kahdellk kymnellp
pevll vett ja leipp Kakolas hne nek kuitat tydys. Nii ett se hne
edess nys sitt ol, juur niingo me oll ennustannukki.


II

Me olin gans kaupungis sin pevnk, ko Efraimi asi edes ol ja odottli
hnd Tasala salis. Ja ko hn viime sitt nrkksis palas reisuldas, ni
mep pti, ett menn vast seoravanp pevnk Katavkarihi, ni o Maijakin
gerjenn vh rauhottuma. Kyll mes se vaan disi, ett niit semssi
ihmissi ol, ko Maijall ilmotivak kiiruman gautt, kuip pali rangastut
Efraim ol saann. Ja ko se pts sitt teht ol eik meill oll muutakkan
doimitust, ni me meni ulos kaupunkkihi.

Kvelttin dorill ja sild mentti jokiranttaha. Mutt juur ko mep pse
Rautlan gulmaha, ni ruppevak kirkongellos soima ja vkki mene kirkkoho.

-- Mennst mekkin girkkoho. Taedais mnuu sydmen sill huajenttu,
tuumal Efraim.

-- Menn vaa, mes sanosi ja ihmettli, ett kirkomeno ova arkkipevn.

Sillaill oikke siins sitt kve, ett me ennem bitk lysi itten girkost
vetelems saarnvirtt muu seorkunnan gans. Oikke hyvm baikangi mes sai
sen gytv syrjs, ko o liki saarnastooli. Mutt ensmisellp paikall em
mep pss penkkihin, gom bengi ove vires istus Priian Gruna ja ksk
meij mennp pengim berll vaa hne siuttes. No, em met tittvstengn
girkos ruvenn kseerama hnen gansas, muttko menim berllp penkki ja
nii mes sitt istusi, niingo sanott, ja veisasi hurauti st virtt. Ja
sitt provast pit saarna ja vh komja saarnam bitiki, nii ett Vilkk
sanosiki: "Kyll se poik vaa saarnat ossa, ko se tahto". Muttko saarn ol
pttynn, niin dleeki sild papim bengild sakaristo ovipilest vh
mond pappi ja yhdell ol kulttane rist rinnas.

-- Mikkst juhlat tll ny oikke ova? -- kysysi mn Ryty Jankkeld, ko
istus mnuun dakanan.

-- Pispandarkastukse ova ja tua vanh, valkotukkanen, go o rist
kulttasis kdyis rinnas, o arkkipisp. -- Kas nii, ny ruveta seorkunna
lukutaitto ja kristiuskon dundmust tutkima.

-- No, mutt tm ny vil tarvitti, sanos Vilkk, kon guul, mit Ryty
Jankke sanos. Ja sitt hn guiskas meill: "Mennst pois nyp poja ja vh
liukkast". Mutt em mep pss pois. Priian Gruna ol lynnp pengi ove
lukkuhu eik hm bstnn meit siuttes avama st. Eng me pengi
ylittengn gehdannk kiivet. --

-- Kyll meij nyp paha peri, tuumal Vilkk ja kraape pts. Mutt Iiro
sukels vh kkim bengi all. Mnuungim bhn lens jo se ajatus, ett
mn tee vissi saman dembu ja mn luule, ett Vilkk ajattel juur niingo
mnkin, gosk hn gattel nii surkkja nksen sinn laattjall pi. Mutt
ennengo mek kerkesi mittm btst tekem, ni yks viras papp pist
jongu rukkouskirja mnuun gtten ja kske mnuu lukkis sisld. No, kyll
mn sen gonsti ossa ja luingi sitt vh puhtast. Mutt yks toinem bapp
men Vilkku luettama. Se osas anttak kirja vrimbi Vilkull ja Vilkk
mrtt koht, vh kiukkusest "En mn tmssi pookstaavej ol ik
nhnykk." Ja vast sitt kom bapp ol hnellk kirjan gndn oikkippi,
hn rupes lukema ja hyvi hn lukiki. Tit se, hn go semnen girimis
o. Mutt Efraim bark ei osann lukkis sisld ja hn sanosikin goht, ett
st konsti ei ollk koska hnell opetett. Muttko ulkko ruvetti luettama
meit, ni Efraim vei voito meist niingo ei mitt. Se poik osas vhn
gatkesmukse ja ruaklu'u ja aamu- ja ehtorukkoukse vh hyvi, mutt me en
osann niit yhtikm behu. Ja meit nuhdeltti sitt kovast, mnuu ja Vilkku
huanost ulkkolukemisen daedost ja Efraimi sisldluvun taedom buuttest.
Ymmrt se, ett semne harmitt ja st pahemi vil, ko Iiro sillp pengi
all nytke meit housundrumbust koko aikkan, go meit klummitti. Mn
potkasingi suutuksisan st kerra, mutt toist kertta em mn tehns
st, sillett vastaukseks mnuum botkassemissehen se pur mnuu srehen,
ett satus vh jumalattomast, vaikk mnuull oliva vars-saappa jalasan.
Vihdo viimen dul sitt vil meij oma provastiki siihe ja sano: "Mik
pahapolv teij mnuu hppjksen johdatt tnpn girkkohon, gonett
muuloistengan gyt tll, muttko joskus aikkatten dakka. -- Ja sn
Efraimikin, gos ole niingo mikki mull. Es oss edes sisld lukki. --
Kuule, kesken gaiken, gerkkeisiks sn tekem mnuullp paati
mittmaarjaks?"

-- En gerkk, herr provast hyv, ko mnuullt tleevat ts Kakola reisu ja
muuk kiiru etten. -- Ja mit siihe lukemisen daittohon dlee, ni hppi
oikke se o ja suur hppi ongi, etten mn st ovenn ol. Mutt hndst,
josan ruppeisi vil yrittm.

-- l puhel, ei snuust semssehe valmist tul, mutt kyll sn jua ja
tapplek; kyll sn siihe valmis ole.

Sill hyvllp provast sitt jtt meij. Ol se yks harmiloinen girkkreis.
Mutt ptys seki vihdo viime ja me lksin Dasalaha jll. Meit harmitt
oikke aika tavall, etten me oll lhtennk koht vaam bainaman Gatavkarit
kohde, niim bian go Efraim raastuvast ps. Mutt se ol ny nii sallitt,
ett meijm bit tmse hppj vil saama niskahan. Mn anno osaldan
oikke aika pyhke Iirolls siit, ett hn mnuu srehem burr ol, mutt Iiro
sanos hyvi viattoma nksen: "Mitst mn sitt tehn olsi? Kon dek
kohtlitt mnuu niingon goera, ni mn vastasin gon goer. Kyll te muuto
mnuu potkinn olsitt."

-- No oisis sitt nipistnn edes. Muttkos ruppep pureman doist.

-- Nipistnn! Kuule Kalkke, l viit jrjettmi puhell. Mit sn
luule, ett siit olis oll hytty, jos mn olsi nipistnns snuu
srehen, go snuull olivap pitkvartises saappa jalasas? -- Ei siin
auttann muu kom buremine. Ja miksett pistnnt tekki ittin bengi all
niingo mnki, ni olsitt pss koko hppjstn. Olett tes send aika
Jaakossi. Ja nys sitt koko kaupung hirvittle ja naura teit, niingo
oikke ongi. Sillett perte heikot tes send uskongapplis olettakki. Em
mn olis luullukka, ett te nii huanoj olett niis asjois.

Semssi se Iiro pauhas ja olis pauhann, jumal tiet, kuik kauva, jos ei
Vilkk olis sanon hnell, ett hn o juur tarppeks pyhinns st juttu.

Ja sitt mep pti, ett mep painangi goht Katavkarihim bois kaikist
harmeist.

Mutt Katavkari Efraim ei ollp puhunns sanaka siit saakk kon girkost
tultti. Hn istus ja fundeeraskel vaa. Ja vast sitt ko me oll Otast
lhtennp paatillan seilaman Gatavkari kohde jlle, ni hn yhtkki li
nyrkkis polvehes ja sanos: "Jaa-a, poja, ny o semne vrkk, ett mn
opettle itten lukema. Mn nyt meijm brovastill, ett Katavkari
Efraim teke muutakkin go jua ja tapple. Ja arkkipisp ja konstuurjumiki
seiso vil silms seljlls ps, kon dm boik luke kirja niingo
villitt."

-- Se o oikke, Efraim, ja mn ruppe snuu opettajakses, sanos Iiro
siihe.

-- Sn! -- ihmettel Vilkk, es sn kett opet. Mn se olen, go
Efraimi lukema opeta.

Ja sitt he, Vilkk ja Iiro, rupesiva riitlem siit opettaja virast juur
turhambite, sillett kyll mn se ymmrsi, ettei kumbika heist semssen
doimehen gelvann. Ja senthde mn sanosingi heill, ett kyll mn se
vira ota hoittaksen.

Mutt sillo nep pahukse rupesiva molema moittima mnuu ja tekiv mnuust
prkkmihe yhtkki. Turkanen go mnuu harmitt ja mn annoingi heijn
guullk kunnjas. Ja nii mes siins sitt olsi riidellk kukatis maat meno
aigoihi saakk, jos ei Vilkk, ko ruaris istus, olis unhottank koko sen
doimes ja pstnnp paati sillk kivellk, ko siin Heinste ulknoka
etelm bualell o. Oikke aika faartti mes se nokkaha meningi ja siin me
nys sitt istusi nii lujast, ett saatti menn joka mis yli buuri
lykkmm baatti tihes sild kiveld ja siint toimes riit unhotusiki vh
likki. Kyll Vilkk vh hpes, ko hn niin dutu vedealase give niskaham
baati ol pstnn ja hn goitt prjt ittes sill, ett hn rupes
ihmettlemn, guis se kivi ai o eri paikas ko enne. -- Mutt kyll se vaam
baikkas pit, ei siit mihinkkm bs. Nii ett ei Vilkun grnittmise
auttann hnd lainkka. Eik hn gaua semillp puheill yrittnnykkn
gunnjatas pelasta, muttko ol vai ja hpes. Ja nii mes sitt oll
unhottannk koko Efraimin duteeramise hankkek, ko mep psin
Gatavkarihi.


III

Mutt nek kon ei unhottans st lukemise opettlemist oliva Efraim ja
Iiro, niingo me vast kuukaude verra jlkkembi sai nhd. Kyll me mond
kertta oll ihmetell, ett Efraim ja Iiro ain, go Efraimill ol aikka,
lksiv uiduksell, vaikkei hek koskan galoj saann niill matkoillas. Ja
st mek kans oll ihmetell, ett Efraim viimesin aigoin ol ruvennp
puhelema niin glookust. Ei hn sanonn esimerkiks: "Hyv pev", muttko
seks sanoma "h, y, hy, v, , v, hyv" ja niim boispi. Mutt kaikkjast
hullunppa meij milestn ol, ettei Efraim en soutann nii milells ko
enne. Hn aristel piom bohjias juur niingo joku mamsell, ko joutu aerok
kttes ottama. Kyll me hnd tohtroittingi ja huuslagasin gaikin davoin,
geiti hnellk kaikengaldassi kleinivoitteit ja suansalvoj ja voitli
hnem biombohjas ja vil hnen gsivarteski ai olkpihi saakk, mutt ei
meijn gokkamisestan vaa mitt appu oll. Eik ole ihmek. Kyll mes se
sitt jlkkembi ymmrsi, mingthde ne meij erinomase lkken valla
hukka meniv.

Ol nttk nii ett runssast kuukaus se jlkken, go meills se klumm
sill Rauman girkos tapahdus, tlee yks sunnunda-aamu, ko me vil
makasi, Efraim virskiri kdes meij huanessen, ja sano: "Ei sunkkan
deill mitt st vasta ol, ett mn luen deillt tmm bev
evangeeljumi?"

-- Kuis sn sanosi? -- kysys Vilkk, nous istuma sngyss ja rupes
kaevaman gorvias. Eng mnk hetke aikka saanns sana suustan, mutt
vhitelle mn algo send auningoitteman, gui asja oliva ja sanosi
Efraimill: "Lue vaan, kyll mek kuulustle."

Ja eikst siirtnnykki Efraim toolim byd vire, istus sillp, pan
virskirjas pydll ja rupes lukema. Tankkas se siin yhde eine ja luk
jongu sana vringi joukko, mutt ylipts se selkes siit toimituksest
sillt tavall, ett me oll valla ihmeisn. Maijaki ol tull ovest sisllk,
ko hn guul Efraimi lukevas. Hn seisos kde ristis ovipiles, notkist
aim bolveijas ko vapattaja nimi mainitti ja pyhkeskel silmis joukko.
Ja ko Efraim ol lopettann lukemises, ni hn men Efraimin dyyijm, ban
doisen gsivartes hnen gaulahas ja pist toisen gtes Efraimin gttehe
ja kiitt hnd. Ja sitt hn lks kiiruman gautt kaffett laittama meillk
kaikill.

Ja sin aikank, ko mes sitt paiskasi siin vaatte yllen, Efraim selitt,
kui he Iiron gans oliva ain, go heill joutlast aikka ol oll, soutann
yhdellp pinell ulkkarill ja kui Iiro ol vhitelle opettann hnell ens
pookstaavi ja sitt yhdistm niit sanoiks. -- "Ja kyll siin vaam brssi
oll o, se saatt usko. Ja klopo mn ole saann nii jumalattomast" --
lopett Efraim juttus.

-- Kui, ong se Iiro klopoakkin gyttnn? -- kysysi me.

-- Kuingast sitt. -- Ja sendhde mnuum biom bohjan nii argoiks kynn
ova.

-- No, oles sn, Iiro, send oikke aika vekar, sanos Vilkk, ko hn se
ol kuuli.

Siihe saakk ei Iiro ollp puhunns sanaka. Hn ol vaan gatellk kattoho
muin mihin. Mutt kyll hnest nyp puhett lks. "Vai aika vekar mn
ole", hn sanos, "aika vekar eik mitt muut, ko mn ole Efraimi lukema
opettann. -- Vai oleng mn aika vekar sendhde, ettn olen glopo
kyttnn? -- Soo-o. Ja kuingast teit sitt, sn Vilkk ja Kalkke, o
opetett lukema yht ja toist? -- Klopo siin o vingunn vh turkasest ja
olis saann vinkku vil enemngin gosk tes semse hppj seorkunnall
olett hiljakkoisten doimittann huanon daitonn thde ulkkolukemises.
Klopo tet tarvittisitt vilkki ja jos teis olis se oikki katuvaine ja
nyr mil, niin dep pyydisitt mnuu opettaman deit uudestas yht ja
toist kon de olett pstnn unhottuma. Mutt jos te mnuu siihen doimehem
byydtt, nii ditkk ett klopo tes saatt ja oikke runssast. Se o a ja
o mnuun goulusan."

-- Kuulest tota, Kalkke, sanos Vilkk sillo, annetang sill ryhm bll?

Kaikeks onneks tul Maij samas sisll ja toi meillk kaffett. Muttkon
gaffe ol juatt, ni Maij oijens molemak ktes Iirollk, kiitt hnd ja
sanos: "Kyll sn aika hulivili taeda oll, mutt hyv sydn snuulls
send o. Eng mn koska unhot, ett sn olet tua meij Efraimi lukema
opettann."

Ja Iiro seisok nokk pysts ja sanos: "Kyll Efraimi opettak kelpas, ko
se o nii hyvpine mis, niingo jokane siitkki ymmrt, ett hn
guukaudes lukema o ovenn. -- Mutt niit on doissi, ko ova niin
govapissi, ettei metst tahd lytt niim bali pajuvarvuj, kon darvitan
glopoihi heij opettamisesas ja seki hiukk, mik heijm bh saa
suurell vaevall ajetuks, ei pys sillk kauemppa ko hyvmbualne
saunhyr."

Ol onn ettei Iiro kattom mnuu ja Vilkku ko hn nm viimeses sanas
sanos, sillett jos hn olis pinimllkkn davall andann ymmrtt, ett
hn meinas meit, ni hne olis lopuldakkin gynn huanost -- Mutt hn
ymmrs vltts se vaara ja pia mek kaiki istusi ja join gaffett jll ja
puhelin gaike mailma asjoist. Ilosell humrill me olin gaikk ja
palanajan dakka tulttin daas siihe erinomassen dapauksehe, ett Efraim
ol ovenn lukema. Postillaki haetti esill ja me luim bev saarnast
kapple vooron jlkke. Se ol oudomppa ko evangeeljumi Efraimill ja
sendhde saarna lukeminen gveki sitt hneld hiukan gankkemi. Mutt hn
sanos, niingon dosi oliki, ett kyll se tait vaam barane pev pevld,
ko harjottle ja Kakolas hnell o aikka harjotell vil enemn gon goton.

Ja nii mes sitt tliin gaikk, Maijaki, siihem btksehe, ettei se
Efraimin Gakola reis lopuld ollukka nii onneton, ko se alus nytt.


IV

Ei Efraimin darvinnukka sitt kaua odottas st Kakola reissuas. Pari
pev enne mittmaarja tul, nttk, falesmann Katavistoho vaatima nes
sako Efraimild.

-- Mnuull olis ts saatva snuuld, hn sanos Efraimill, sakoj,
todistajattem balkoj ja vahingongorvauksi yhdekssata
kuuskymmendkahdeksa markka seittmngymmendkuus penni kaikkjanas.

-- Mn usko se, vastas Efraim, mutt mist mn semse summa ota. Ja kon
ei raha piiss, niin grsikk ruumis. Nii ett lhdetm bainaman
gaupunkki kohde vaa. Kyll mn sitt sild Kakolaha jatka.

Ja sitt he lksiv. Maij itk oikke aika tavallk, ko Efraim hnell
hyvst jtt ja lohdutt hnd. -- "l yht hual Maij", hn sanos, "aikas
kutaki, sanos mm, ko joulyn gatiskas ol."

Sillaill oikke, leikiks oikke Efraim koitt lydk koko reisu, vaikk mek
kyll ni, ett send ol haikki jttk kotos ja juur heinngorju ajaks.

Ja ko sitt rannast lhdetti, ni Iiro pist Efraimin gtten gnyytilise
sualassi silakoj, rullam bikanelli ja pualen garduusi Jaakobstaadin
"gnn poot" ja sanos: "Sys sualast, Efraim, ja naut tupakki niim bali
kos jaksa, ennengos vesikoppihi mene, sillett suala ja tupakki mis
sillp pahimin gaippa."

Nii hnd, hyv neuvo ja tarppelisem brovjandi Efraim fliss sai, ko
hn reissuhus lks ja kiitolisell milell hn nek kaikk vasta ott. Eik
oll aikkaka, ni hn istus hiuksek kerittynp pnahka myde vesikopis,
ja kaippas, niingo Iiro ol ennustannukki, suala ja tupakki, nii ett
sydnd karvastel. Mutt aik kulus hneld send joingin, go hn st
lukemisen gonstias parans ja hn ol koko mestar lukema sisld, ko
hnell yks kaunis pev sanotti, ett hn o rangastukses krsinn ja saa
lhtik kotti.

Kotti! -- Niin, gyll hne miles sinnt tek niim bian go suingi. Kottik
Katavkarihi merem barttall aalotte loiskna kuulema ja laillse ruam
barihi! -- Mutt, ajattel hn, kon gerran Duru reis tekem o joudutt,
niin doimitetast kaikk asjas samallk kertta.

Hn hak ens send yhde vanhan duttva huusholli sild Turust, tilas
ittelles aika fatilise halastuj peruni ja sualassi silakoj, toopim
biim, kyrs leipp ja voit. Ja ko silaka ja peruna olivat tarppeks
kiahunn ja kaikk se, mit hn ol tilannt, tuatti hne ettes, ni hn
gattel st rua runssautt ens iso aikka ja annos sydmes ilot. Sitt
vast hm ban gtes ristihi, luk ruaklu'u ja pist kaikk liiveihis.

Aterjastas vahvistunnun ja voimistunnun hn lks kaupunkkihi ja kysel
ihmisild, ko hn vastan dliiva, mis arkkipisp asu. Ja kyll ne vaa sen
disiv ja neuvosiva hnd, ett sills se asu tuamiokirkon dakan. Eik
oll aikkaka, ni hn ol arkkipispan gkis ja sanos piikallk, ko siin
rua laittamisen gohinois ol, ett hn dahdois arkkipispam buheill.

-- Kukast te olett sitt? -- kysys piik silm ymbyijrsinp ps.

-- Katavkari Efraim mn ole sild Rauman gulmild. Vaikk vesikopist
mn nyt tlee, niingos mnuum dukastanikki n. Ja kyll arkkipisp mnuun
dunde, hn ol flis sillon, go mnuu klummitti Rauman girkos sendhde,
etten mn osanns sisld lukki.

-- Vai niin -- -- -- mutt arkkipisp -- ei ol nyk koton.

-- On gaiketakki hn sendn gotimais, ettei hn reisuis ol? -- Kyll
mn istun duall ulkon ja odota, siks ett hn dlee. -- Mihi aigoihi hn
dulle?

-- Kyll hn -- tota noin, gyll hn o reisus eik tulk kotti ennengo
viikom bst.

-- No, ol se ny vast harmin gappal. -- Ei sitt tulk koko vrkist
mittn, gon em mn taed odotta niin gaua. -- Mutt ei siins sitt mikk
aut. -- -- Hyvst ny vaa sitt.

Ja nii Efraim lks suru sydmes pois arkkipispan dalost. Mutt portillt
tul yks herr hnd vasta. Hn gatos st hetke ja samas hn duns, ett se
ol juur se papp, ko hnd ol luettanns sill Rauman girkos ja torunn
hnd siit, ettei hn sisld lukkit taitann. Efraim tul nii iloseks,
ettei hn muistann lakkias psts otta, muttkon graappas sem bapin
gtten giip, pudist st oikke aika tavall ja sanos: "Hyv pev,
terveksi sild Raumam bualeld. -- Kuingast pastor -- taikk taedatt ollp
pertem brovast -- voi?"

-- Kiitoksi, hyvi vaa, mutt kukast te olett?

-- No, mutt ettkst te mnuu sitt tunn, vaikk tep pari kuukautt takasi
mnuu ripititt ja vh lujast sittengi sill Rauman girkos? -- Katavkari
Efraim mn ole.

-- Vai nii -- Ming thde mn teit ripiti, sitt?

-- Kon em mn sisld lukki osann. Nii hnd. En osann lukki yht einett
sisld. En aat olis tundenn, vaikk se kadull vastan dull olis. Mutt ny
mn ole opetell itten lukema. Ja sendhde mn meinasi menn
arkkipispald pyytm vh niingo uutt lukusedeli.

-- Eik hn ottannt teit vasta sitt?

-- Kyll mar hn mnuu vasta olis ottann. Mutt hn guulu olevas matkoill
eik tulk kotti ennengo viikom bst. -- Sillaill oikke. -- Nii aim
biikflikk tuallk kkis juttel. -- Ja se ol vahing. Mutt ol mar hyv,
ettn sain deijn gssihin, ni saada se mnuu asjan send joingin
glaarattu. Vaikk kyll se oikkjastas arkkipispa edes selitettv olis
ollk, se arkkipisp pmis siint toimitukses ol, mis mn hvsi
itten.

-- Tulkka ny mnuun gansan. Kyll ts on dapattunn joku erhetys. Ei
arkkipisp matkoill ol. Mn koitan doimitta nii, ett tep psett hnem
buheilles.

Molema hes sitt meniv oikke isost trapust sisll. Ja ko Efraim koht
kuistill ott lakkis pois pst, ni se hne seorlaises, se papp, katos
hnd vh pitkst ja kysys: "Koskast te Raumald lksitt?"

-- Kyll siit o aikka neljtt viikko. -- Nttk, mn tlee viimetteks
vesikopist.

-- St mnkin ds kattle. -- Varkkauden dhdeng tes sill olitt?

-- lkkm bahus soikko, send semmost luulk. En olk koska vil tehn
erhetyst toise ja oman davara vlill. -- Ei, juapmuksest ja tappluksest
mn vesikopis istusi. Ja se o hppi kyll jo seki. -- Tul niit Raumam
boliisej hiukan golhituks. Mutt ne ovak kans nii sserluandost vkki.

-- Nii, semmost siit juapumuksest tlee.

-- Semmost oikke. Mutt kyll asi send semne o, ett ilma st
trankkamist sillk kertta em mn sunkka olis lukema ovenn. -- Ja ny
mn meinangim bitt vaari, ettei viin en koskam bs mnuu villittem.

-- Se o oikke, se.

Siinp pauhatesas he olivat tull arkkipispa salihi. Ja sitt se papp ksk
Efraimi odotta siks, ett hn ensin gy arkkipispam buheill. Hetkem
bst hm balas sitt jlle ja vei Efraimin doisse suure salihi. Siin
huanes ol pyt keskell laattja ja pydm bs istus arkkipisp kulttane
rist rinnas ja kummallakim bualellp pytt ussemam bappi.

Efraim kumars ja notkist polveijas, sanos hyv pev ja rupes koht
asjatas selittm arkkipispall.

Ko Efraim ol sanottavas sanonn, ni arkkipisp puhel vh aikka hiljaksis
sem bapin gans, ko ol Efraimi saattannt tnn ja sitt se papp ott yhden
girjam bydld ja ksk Efraimi lukkis sisld. Ja Efraim luk ja vh
puhtast sittengi. Se jlkke hnd kuulusteltti ulkkolukemises ja
kaikellk kunnjall Efraim sengi ksaamin guittas.

-- Hyv on, sanos arkkipisp ja nykks pts Efraimill. Ja sitt
arkkipisp ja nep papi juttliva jllk keskns pine aikka ja vihdo viime
yks niist papeist kysys; "Mimseldst tundu nyk, kon de lukkit taedatt?"

-- Ihmeliseld tundu, vastas Efraim. Mn olen didttk merellk
kulkennp pali ja pali ihmelist nhn, mutt kyll nep pookstaavis sendn
gaikist ihmeist voito viv. Kon ei heit olk kon gakskymmend ja viis
taikk kakskymmend ja kahdeksa, jos oikke nuugast rknt, ja heij
avullas saada sendm baperimbalasep puhuma meillk kaikengaldast, mit
Suamen gilellp puhhut tahdota.

-- Nii ja mit kaike mailman gilillt tahdota sanno, liss yks papeist
siihe Efraimim buhesse.

-- lkk ny! -- jatko Efraim. -- Nttk, st em mn ol vil tull
ajatelluksikka. Jaa-a, o se sendn glookku. Tomsep pinek krki ja
koukup paperimbalasem bll ja semne voim! Se, kon ei heit tunn, luulis
heij valla siki sokin grookituks kirjaha, mutt mit vil. Sillk, ko
heijn dunde, he juttlevas, saarnava ja opettava. Saava meij surust
itkem ja ilost rimuttema, vihast vimmastuma ja rakkaudest taipuma ai
se jlkken gui heit keskns siiret ja jrjestet. Sanota ett pinist
suurek kokkom banna ja se on dosi puhe, mutt ei miss niin dosi ko
nittem bookstaavette suhte. -- Nii hnd. Ja ko mnkin, dm ikkne
mis vil opesi heijn dundema ja ymmrtm, mit hep puhuva, ni se o
sendn gaikkjan glookumppa.

-- Kui vanhast te olett sitt? -- kysys joku niist papeist.

-- Neljngymmne ja kahde mnuum bidis tyttm siinp Pertum bev
nurkis. Sillaill oikke. En ol mikk eilisem bevn deerem boik mnk
en. Em maarka. -- Jaaha, mutt ny mn pauhangi valla liia gaua. Mnuu
on giiru kotti lhtem ja kiiru taita olit teijngi herr arkkipisp ja
pastorit taikk provastit taikk mit mahdatt ollk karahtristnn. --
Hndst se lukusedel, kyll mn sen gans tahdoisi.

Ei Efraim oll huamann, ett yks papeist ol ollk kirjottamisen doimeis
koko ajan, go hn siinp pauhas. Ja nys se papp oijens iso raamatu ja
pitkm baperliuska arkkipispall ja ksk Efraimi odotta yhde hiuka, ni
hne asjas pannan gunttoho. Sitt arkkipisp kiijott jotta se raamatun
ganttehe ja siihem paperiliuskalla ja papp anno ne molemas se jlkke
Efraimill. "Ts o snuu lukusedelis", hn sanos, "ja tm raamatu
arkkipisp anda snuull lahjaks, niingon dhn ganttehe on girjotett."

Efraim ott vasta lukusedeli ja raamatu, noikkas ja notkist polveijas
arkkipispallp, pan raamatum bydll ja rupes ens tarkastama
lukusedelis. Ko hn nk siin vallan gokonaissi ristej, ni hn laskutt
sen dytyvisenk kokko, hak rahakukkaros liivis poviplakkarist ja pan se
sinn. Sitt hn ott raamatun gssihis ja ko hn hetke aikka ol syynnns
st kirjotust, ko sen gannes ol, ni hn sanos: "Nii, gyll rkning o
semne, ett kirjotust en mn vil oss lukki ja sendhde mn pyydisi,
ett mnuull luetais, mit herr arkkipisp th on girjottann."

Sillo se vanh Efraimin dutt niist papeist ott raamatun gttes ja luk:
"Efraim Katavistolle palkinnoksi hyvst lukutaidosta. Edvard
Bergenheim."

-- Kiitoksi pali, mond tuhanen giitost, sanos Efraim ja kumars niingo
ennengi arkkipispall. Mutt kon ei hn se jlkkeng lhtennt tihes, ko
seisos vaam baikallas ja kraape nisktukkatas, ni hneld kysytti, ong
hnell vil jotta asja.

-- Kyll olis vil semmost asja, ett eng mn sais vidk kiitokse herr
arkkipispam bualest sill mnuu opettajallen, sill Hakkri Iiroll.

-- Mikst mis se sitt o, kysytti Efraimild.

-- Merimis hn o ja pali nuareve mnuu. Mutt lukkis se poik ossa ja
opettak kans, ko vaa o ihmsells semsep piom bohja ett kest se
opetukse, sillett klopo hn anda runssall mitali opetuslapsilles.
Sillaill oikke. Mn tid sen, go ole sen goulun gynn. Mutt kiitokse
hn send mnuu milestn o ansann.

Ja sillaills siins sitt kve, ett arkkipisp anno Efraimill uuden
destmendi ja ksk hne vids se Iiroll lahjaks. Sengin ganttehen
girjotetti, ming thde se ol annett.

Ny oliva Efraimin gaikk asjas sitt reedas. Hn men arkkipispan dy ja
sitt kaikette niittem bappeten dyyij oikken gdest kiittm ja hyvst
sanoma. Ja sitt hn lks kirjak kainlos hyvll milell jalkasi Rauma
kohden dramppama.

Ilma mittn gommeluksi hn golmanell voorkaudells se jlkkem bs
Raumall ja sild yks Kaunissaare ij ott hnem baattihis ja jtt hne
Gatavkari ulknokka. Jalkasi hn sillaills sitt viimese osa matkatas
jllen gulk ja tul ovest sisll juur sillon go me muu oll ruvenn ehtot
sym. Hn dervett meitt, pan kirjas hlpengill ja lakkis naulaha,
istus pyd vire, vet puukkon dupestas ja rupes sym niingo mekki. Em
mep puhunn mitt, ei Maij enempp ko me muukka eik Efraim mys. Sitt
vast ko aterjald psti, ni Efraim sanos: "Roskreis, mutt tul hn
dehdyks. -- Nii, mn meina st vesikopireissu. Se mnuu reisun sinn
arkkipispam buheill ol erinomase luanikas reis."

-- Kuik, kvekkstis sn arkkipispan dyknkki, kysys Maij.

-- Kve hnd; kuingasteten olis kynn?

-- Mitst sn sills sitt tei?

-- No, uutt lukusedeli titystengi hakemas. -- Ja milells se mnuull
annettin, go mn ny olen, didttk, koko mestar sisld lukema. Kyll
meijm brovastiki vil se saa nhd, ko mnuun dukkan vaa on gerjennk
kasvama niim bali, ettn gehta menn hnen dyyijs. Uude lukusedeli mn
hneldkki vaadi ja nyt hnell, ett ossa se Katavkari Efraim send
muutakkin dehdk ko juad ja tapell.

-- Vai oles sn arkkipispan dyknkkin gynn, ihmettel Maij. -- Olik
sillk kyll komja?

-- Ol sill. Huanekki oliva yht korkkjak ko vesikopi huane ja fiini ja
puhdast huusholli muuton gaikim buali.

Ja sitt Efraim selitt meillk kaikk, mit sill arkkipispan dykn ol
tapattunn ja nytt meills se raamatun, go hn ol saann. Ja montten
gertta Vilkk sai lukki Maijalls sen girjotuksen, go siink kannes ol.
Maij ihmettel ja me ihmettli. Oikken gattesse meijm bakkas kym
Efraimi suur menestys. Ja Iiro sanos, ett kyll ny vaa Raumam bolisi ova
vaaras, ko hn enskerrallk kaupunkki lhte, kosk vesikopi reis tomssen
gunnjaha johta.

Mutt sillo Efraim sanos Iiroll: "Mn luule, ett sn psek kunnjaha
vhemttkki. Ko, nks, arkkipisp ksk tervett snuu ja lhett snuullt
tm uuden destmendi. Ja sen ganttehen girjotetti ja jotta. Luestis ny,
mit siins seiso."

Ja Iiro luk: "Merimies Isak Hakkarille, Efraim Katavkarin ansiokkaalle
opettajalle muistoksi. Edvard Bergenheim."

Ymmrt se jokanen, go Iiron dunde, ming nkne Iiro ol, ko hn se ol
lukenn. Hn gattel meit niingo jottan girko vaevassi ja maa madoj. Eng
me viittinnykkn gauan grssi hnen ylppelemists, muttko oti lakkin ja
lksi ulos ja makasi, mn ja Vilkk, niittlados se ysse.

Seoravanp pevn Iiro ol jo unhottan ylendymises ja kyll hn muutongim
bian goerangureillas ja hurjall elmlls turmel sen gunnjan, go hn
arkkipispald ol osakses saann.

Mutt Efraimist tul oikken gova lukumis. Ensmisill lukuvooroill
ihmettel koko seorkund hnen daittoas. Ja ko sitt jll muutama vuaden
dakka tliiva uudep pispangerj, ni ei seorkund oikken dahtonns silmis
uskok, ko se nk, kui arkkipisp ja ne oudop papi nykksivp pts
Efraimill ja kohtliva hnd niingo vanha tuttu ainakki.




Tasala muarin dalongaupp


Jaahah -- -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus on darjott. --
Hastell heilutt vasara ja pauhas jll -- tuhaneseittmsataviiskymmend
ja kuus -- olettak te ny vallam bhkssi, kodett ymmrt talost paremppa
hintta maksa. -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus -- -- ong se
mikkn dalo hind!

-- Kyll mar siin vaan darppeks on domsest rytiskst, tuumal
Suutar-Jokko. Kuulu vuatavangin go seul.

-- Kuulu vuatavas, tiuskas Hastell, vuata kaiketakki se. Kyll se muuto
jo aikka sitt olis vett tynn oll. -- Mutt asutt siin o ja asuta
vilkki -- Tuhane seittmsataviiskymmend ja kuus -- -- Ensmine. --
Ole mn nit talossi mond myynnt tll Raumall, mutt en dotisestakka
nin gamala huano hinttaha tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus -- --
toine. -- -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus kolmas -- no,
lisskkst, hyv ihmse -- tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus toine
-- -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus kolmas -- -- no, lisskkst,
hyv ihmse.

-- Viiskymmend penni pll, kirkas Tasala muar, ko ol kynn navetos
lehmi kattomas ja tykks, ett hn anda vh faartti niitten dalo
huutajatte meiningeill. -- -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus
markka ja viiskymmend penni -- Eik kukka ann enempp -- -- ensmine --
doine -- --

-- Jumal armattakko, huakkal Tasala muar -- --

-- Kolmas! huus Hastell samas ja li vasaras pytth, nii ett komis
vaa. -- Tuhaneseittmsataviiskymmend ja kuus markka viiskymmend penni.
-- Se ol Tasala muari huut. -- Se muar teke ai hyvi kaupoj. Onneks
olkko vaa!

Ja vaikk Tasala muar ol valla valkonen daulvrkists, vaikk polve
vrisiv hne allas, leuk trrs ja sydn hakkas ko riivatt hnem
bovesas, nii hnell ol send vil severra sissu jlill, ett hn sai
vastatuks Hastellill: "Kiitoksi pali." -- Mutt sitt olivakki hne
voimas kuiti, hn duns, ett hnem bts rupes pyryttm ja vaikk hn
oikkjastas oll tull lehm ostama aupsjoonist, ni hn jtt kaikk kauppas
sikses ja lks kiiruman gautt kottip, pist valu hellaha ja kaffepannum
bll. Sitt hn ott virskirjan gttes, pan glasip phs ja rupes
jumala sana lukema. Mutt ei siit tahtonnt tull mitt. Klasi liv
yhtmitta hikisiks ja ajatukse ei pysynns sanas, muttkom balasiva ai vaa
siihem gamalahan gysymyksehe, ett mit sano Vilkk, kon dmnen glumm
tapadus. Hm byhkeskel klasisilmis, luk taas kapple matka, yritt ja
goitt, mutt pookstaavip poukkroittiva hne silmttes edes ja ei hn
saann niist mitt muut kokkon go se ainase: "Mit mahta Vilkk sanno?"

Tunnus oikke hyvld, kon gaffepann samas kihus ylitte ja sai hne
ajatukses kndym askreihis. Hn nost pannu hellaaukom barttallp, pist
suurukse siihe ja tul siihem btksehe, ett hn on nys siin reedas,
ettei hn saak kaht tyt tehty yhtaikka. Hn ott klasis pois psts ja
rupes vahtamam bannuas. -- Mutt eikst se klumm sittengi olit taas hne
miless, nii ett kaffepan jllem bs kihuma ylitt ja hn sai list
suurust siihe.

No, mutt pitkst mnuu nys sitt jrken mistaman dmse maalise vahingon
dhde -- ja niingo ei Vilkk olis itt tehn mond pali pahemppa klummi ja
ehdon dahdo sitt vil. -- Niin juur, mit mn sitt semsist huali. Ja
ny rupes muar ajattlema, ett hn anda Vilkullk kymne sana takasi
yhdest, jos Vilkk hnd toruma ruppe. Se ajatus lohdutt muari yhde eine
ja hn rupes koittama muistak kaikk nek koerangurik, ko Vilkull ol
takanas. Ja kyll hn niit vaa muist. Koko roukki nii kartus ja
ensmisen gerra elmss hn ilott siit, ett Vilkull ol niim bali
syntti niskoillas. Nis ajatuksis hn jll ol nii harttast kii, ett
vhllp pit, ettei kaffepann taas olis pss kihuma ylitt. Mutt juur
viimeses nipus hn kks vaara ja sai pannus prjtyks hella-aukoin
barttall. Hm ban glaarninkki siihe ja hetkem bst hnell ol tass
kuuma kaffett sormettes nokas, hm bur sokerim balast muruse, puhals
tassihi, nii ett hyr pitkns soitton lens pin gki akkna, ja ryypps
kaffettas. -- O se kaffe send yks siunatt lke, puhel muar
ittekselles, ja ko hn daas ott virskirjan gttes, ni ajatuksep
pysysiv valla hyvin goos. Ny vast hn huamatt, ett hn sk hdiss ol
ruvennj lukema st rukkoust, jong pllkirjotus o: "Rukous, koska
ukkoinen jylise." No, olkko menneks, ajattel muar, kyll mar ts talos
vaa ukkonen gym ruppeki, go Vilkk saa kuull, ett mn olen dalo
aupsjoonist huutann. Jaa-a, mit mahta se Vilkk sannok, ko mnuulls
semnen glumm tul, mit mahta sanno. Eng mn vaevane, syndine saannp
pitts suutan gii. Paha polvik mnuum ban se 50 penni siihe lissm.
-- -- Kas nii, siinl mn ny jll ole, tiuskas muar oikken guuluvall
nellk, kaai ittelles toisen gupin gaffett ja ko hn se ol juann, ni
hm btt, ett nys se rukkous luetangim bst ph.

Mutt ei siit nykk mittn dull. Muar ei ollk kerjenn vi montta sana
lukeman, gon gki ovi aukes ja Vilkk tul sisll.

-- No, om mar hyv, ett teill on gaffett, muar, puhel Vilkk. Ny maistu
kupp kaffett ja pariki oikke hyvld, ko olen duall haminas rehkinn, nii
ett paikat tunduvas semsild, ko olsi oikk aika selksauna saann -- Ja
nii hyv kaffett, kon deill o. Jaa-a, sano mn se vaa, ettei semmost
kaffett keitkkn gukka mui kon de. Kelppa meij send el ja oll. Mn
ole skuunarillai dehnk kaks hyv reissu ja kerkken dekemn gaks vil.
Ja raha tlee niingo roska. -- Kaatakkast toinen gupp. -- Jaa-a, ja niin
gaunist ilma, ko meill ny o.

Vilkun gehumine ja tytyvisys oikke viilsiv muari sydnd ja hn
ajattel ittekselles: "Tosa sn nyk kehu mnuu ja ole ilone ja hyvll
milell, mutt mitstis sanok, kos kuule, mimse glummi mn olen dehn."

Ei muarill oll aavistustakka, ett Vilkk jo tis koko asja. Ol nttk
nii, ett ko Vilkk ja Anundilan Galkke ja Hakkri Iiro olivat tull
haminast, nin gaikk heijn duttvas oliva jahdann heills siit muarin
dalon gaupast ja Iiro ol sanonn: Kyll ny vaa nii on gynn, ett muar o
saannt talo erhetykses, ko hn aupsjooneis ai se viiskymmend pennis
liss. -- Nii ett ny o sitt muar kiikis. Ja ny mes saan giusat hnd
yhde eine -- -- -- Kuule Vilkk, l ny olt titvnns koko asjast,
muttkon gatota joku aik, kuis se muar tm jutun gest. Mnkim bist
itten ehtost Tasalaha, ettn nn, gui hn huakkale, ko hn semse
suuren gaupa on dehn. Ja sn Kalkke tleet tims kans.

Mutt siihem buhesse ol Vilkk vastann: "l sn Iiro luulekka, ett mn
anna vanha itin ollt tuskas ja levottomudes snuu lystikses, muttko
mn klaara se asjan goht eik hnem bidp paha sana kuulema sen dhde."

Ja ny hn istus sitt Tasalan gkis, joi kaffett muarin gans ja
fundeeraskel, millaill hn oikke sopevall ja lohduttavallt tavall
ruppeis st muarin dalongauppa sortteerama.

Kon doinen gupp kaffett sitt ol juatt, ni Vilkk huamatt virskirja siink
kkim bydll ja ny hnells selkes, kui hn sais sladin gssihis
laillsellt tavall. Hn ott virskirjan gttehes ja sanos: "Te olett
nms lukenn jumala sana ni aikasi enne maat meno."

-- Ole hnd.

-- Ja, "rukous, koska ukkoinen jylise". -- No mutt muar, nin gaunill
ilmall!

-- Lui, mist kiri aukes.

-- Mnuu milestn deijn darvittis lukkis siit Jumala mihest Saulist.

-- Kui nii?

-- No, ko hn, niingo me raamatus lue, lks hakema aasin damma ja sai
kuningaskunna. Valdkunna ja kuninkkan gruunu ja muup parselli. --
Sillaill oikke.

-- Mit sn sill meina? Muar katos pitkst Vilkku.

-- Meina st vaa, ett tekki menitt ostama lehm ja saitt talo.

-- Jumal siunakko! Joko sn sen did? -- -- Eikst tm olk kamala?

-- Ei lainkka.

-- Kuis sn sano. Ja es sn ols suuttunn. -- Mutt vahingos se mnuullt
tul. -- -- Ja muar rupes itkem.

-- Mit tes semssi itkett. -- Tlee vahing viissallekki, tyhmlls se o
ain doises kdes. -- Mn meina, ett mnuu sormetten nokas se ain
geikku.

-- Nii oikke, vahing oikke meillt tul, mutt kuule, jos mn mensi vanha
Redarstaatin dyyij ja pyydisi, ett hn doimitais sen gaupa myttyhy ja
ett se pannais uudestas aupsjoonihi.

-- Nii, ja sitt koko kaupung naurais ja tekis pilkka teist. Ei, muar,
ei st tehd.

-- Siunakko. -- Mikst snuu ajatukses sitt o?

-- Mnuull o semne ajatus, ett se pidet.

-- Meinaks vissi nii. -- Mutt kuule, ko hes sanova, ett se o nii
ijangaikkine rytisk.

-- Vai nii hes sanova. Vai sanova, ett se o rytisk. -- Kyll mn nyt
heill rytisk. Mn olen dn suven niingo mn jo sanosin, dehn nii
hyvi reisuj, ett mnuull o vara pitts se talo, kon de olett ostann ja o
mnuull vil vara panns se semssen gunttohongi, ett he valla ihmettlevs
st. -- Ja nys se asi on glaar. -- lkk yht surkk, muar. Kaupp on
deht ja hyv kaupp se ongi.

-- Oi voi send. Es sn usk, kumsest taakast mn olem bss. O
mnuulls send -- -- -- raar poik, meinas muar list, mutt kksiki
samas, ett jos hn se sano, ni hn saa kukatis kuulls se montten
gerttan, go Vilkk klummimist tarvitte. Ja sendhde hn sanosiki vaa: "O
mnuulls send hiukan gaffettakki vil pannus. Juastis nyk kolmas kupp."
-- Ja Vilkk pist kolmanen gupi liiveihis ja puhel hulluijas niingo
ennengi. Vilku mil ol hyv ja muari sydn ol kevendynn -- Tasalan
gki ylitt liikus rauha ja tytyvisyde heng.




Linnalan gorsteeni


Pali st Hakkri Iirot o moititt ja semsep puhe hnest ova liikkellk
koko Rauman gaupungis ja vil maakunnasakki, ett hn o niit suurimppi
junkkrej ko maa plls kanda. -- Sillaill oikke. -- Ja jos vaan
gaupungis jotta jekku on deht ja pantt kaikk asja riipi raapi, niin
gyll sillon gans koht huudeta, ett se o Hakkri Iiron dit, tmki;
kenestis muun, go se Hakkri Iiro hultteme. -- Eng mn tahd lainkka
hnem bualestas alvoseerat; kyll asi semne ongi, ett yks ijangaikkinen
giusangappal hn mond kertta ongi ja seotta oikke hn sillon dll
muitte ihmisten doimtukse nii, ettei niist tahd mittn dolkku saad.
Mutt pane ai se poik joskus asja hyvngi reedaha ja vh turkase
nssist sittengi. Pane hnd. Niingo esimerkiks ne Linnalan dalon
gorsteeni. Ei maar niitkk vaan gukka muu ko Iiro olis nii kki
uudestas muuratuks saann, eik nii ihmelise yksingertasellt tavall.

Asja lait ol ni. Linnalan gapteen ol semne mis, ett alokses hm bit
nii hyvs kunnos, ett harvall mihell ol asti semses reedas. Ai st
krubatti ja kuuratti ja maalatti ja taklaust tervatti ja plisatti ja
kldtti ja uudistettingin, go nii hyvks katotti. Nii ett kyll
Linnalan gapteenin guunar vaa hyvs kunnos ol, niingo sanott. Mutt
hnen dalos kaupungis ol se sija vallam bim bilivinni. Ol niingon ei
hne hualembitos olis piisann molemppihi, astjaha ja taloho. Ja nii sai
sitt talo jdt tarppelissimppikin gorjauksi vaill. Eik semsis olois
sitt ihme ollukka, ett se vhitelle rupes olema juur jmt niingo
harakam bes. Sillett, niingo jokanen dit, ko vaan dalo pitm
joutunn o, ni yhtmittast korjamist ja silmllp pitto talo vaati. Kyll
se muuton gssihi luhistu taikk uhka kummingi luhistu. Ja nii ol
Linnalangi lait. Satte oliva aikka pevi hakanns siit maali helkkrihi,
seinp pullistusivap paikotelle ulospi, paikotelle ne olivas
sisllppin guapall, fuarlauda sauma hirvittliivp pahast, akkunluuku
oliva vino ja sillt tllk killus niist joku vaa yhdells saranall. Ei
ollk katokan gehuttavas kunnos. Mutt kaikkja surkkjamas reedas olivas
sendn gorsteenis siint talos. Tuule ja satte ja pakase oliva hakannt
tiiliskive niis vallalles ja siirtnn ne jongu verram bois
paikoildaski, nii ett korsteeni oliva ny valla vinkkrs ja vnkkrs ja
ihmissi oikkem belgutt, ko he Linnala siutt kulkiva. Eik oll ihmekn,
gosk Puandi Fretta kerra jo ol saanukki nyrkin gokkosen diiliskiven
gapplen gnuppihis, ko hn lehmts sytt siin Linnala rnnsteenis. --
No, se saatt usko, ett kyll Linnalan gapteen sillo sai kunnjas kuullf
Frettald. Mutt ei asi siit parandunn. Ko Fretta kiukust kihiste ol
nuhdesaarnas pitnn ja vihdo viime sanos: "Kuule, sn Linnalan guato,
lait sn vaan gorsteenis kunttoho -- mitstis olsis sanonn, jos mn
ny makkaisi hengettmnp p vallan grmin", ni ei Linnalan gapteen go
nauro vaa ja sanos: "Ei, Fretta, ei niitten gorsteenette laittamissehe
raha haaskat; nes saava oll niingo ne ova. Riduillp pual mailma toimen
dlee. -- Ja mit siihen dlee, ett sn olsik kuall, ni vhst tua, mene
niit laevoijakki."

Semne ykspine ja jumalatone mis oikke se Linnalan gapteen ol ja
korsteenej ei korjatt, muttko net tliivap pev pevld vaa ai
viheljisemks. Eik ollt takkeit, vaikk ne joku kaunis pev olsivap
pudonnukki jongu niskaha ja tehn valla roineit, jos ei Iirot olis oll.

Iiro ol nttk kerra seilej neulomas Linnalas ja sillo Linnala frou
sano Iiroll: "Kuule, Iiro, sn kos ossa ihmisten gans puhell ja saa
yht ja toist toime, eks sn sais st meij ijm bt kndym siihe
fiirihi, ett hn annais laitta nua meijn gorsteeni. Tidks, mn
hppen, go ne semses reedas ova ja saatta niitten dhde vil joku
vahingokin dapattu."

"No, st em mn ihmettel, ett te hppett", vastas Iiro, "mutt ei siin
ijn gans puhelemine aut, toisellt tavallt tt asja sortteerat tyty
ja kyll mar se klaarata, klaarata hnd. Jttkk se vaa mnuu halttuhun.
Mutt lkk odottakk, ett se asi huame valmis o. Jongum bev odottat
tyty, ennengon gaikk valmiks saada."

Sillaill oikke Iiro sanos. Ei se poik silmrpystkk eppl, ettei hn
semsest toimest selkkeis. Ja se juur ihmelisind oliki, sillett ei koko
Rauman gaupungis olis st mist, ko olis uskaldann ilma luppa mennp
pitelem Linnalan kapteenin gorsteenej. Linnalan gapteen ei oll nttk
vaa ykspine ja hij, mutko hn ol lisseks vahvimppi mihi koko
kulmakunnall ja kppi pllk kym.

Mutt semse ei merkinn mitt Iiroll. Hnell ol jrk apunas.

Sillaill oikke. -- Ja yks aamu, ko Iiro tis, ett Linnalan gapteen lks
Nihattulaha auksioonihi, ni hm bist ittes istuma Orelli sillall. Istu
siin ja poltta piippuas ja kattle pikku poikki, ko ongesivas srjej ja
seivej siinp Pihlmanin guljus. No, ja ko hn siins sitt o istunnt tiima
ja kukatis pariki, niin dlee yks maangyl mis kvellen gaupunkkihi ja
sano hyv pev Iiroll.

"Jumal' andakko", vastas Iiro, "mists sn olek kotosi?"

"Eorjoe Maadeld."

"Vai nii, vai Maadeld sn ole. Mitst asja snuull o gaupunkkihi?"

"Olen dy haus."

"Vai nii, vai tyt sn hae."

"Nii hnd, ei sunkkam batruunill olis antta mnuull jottan doind."

"No, olis kyll vaa, ei ts kaupungis tyst puutett ol. -- Kuule,
ossaks sn muuraustyt?"

"En, gyll o niin goohot, ett em mn ols st tyt koskan dehn."

"Se o vahing se. -- Mutt ei sill vli ol; saas sn kummingi muuri
hajalles, jos tarvita."

"Miks en sais."

"No niin, dleestis nys sitt mnuun gansan."

Ja sitt he lksiv, Iiro ja hnen dymihes. Menttin Guninkkangattu
alas ja kom bsti Linnalan gohdall, ni Iiro vi mihes toispuallk
kattu, nytt niit Linnalan gorsteenej ja sano: "Niingos n, ni ova
nuak korsteeni vh jumalattoma huanoiks pss, nii ett sn saa reppi
ne alas."

"Ova ai nms perte viheljise. -- Kyll mar mn ne vaa kki alas
ota. -- Mutt mitst siit tyst maksetam balkka."

"Markk tll om bevs maksett ja talo ruak. Se o nykyne markkong."

"Kyll mn siihe vaan dydy."

"No, se o hyv. Mutt pan liukkast kym. Ehtoks pit kaikk oleman deht.
Ja ksk meijm biik appuhu, josas apulaist tarvitte. -- Nks, mn en
gerkk ny oleman gotonk, ko mnuun dyty menn haminaha. -- Sillaill
oikke. Ja niingo sanott, pan kkin gymn dm ty, niis saa enemngin
doimitust mnuuld."

"Kyll mn vaam barastan goita."

"No nii, se o hyv. Ja ko mn tleen gotti haminast ehtoste, ni mn
maksa snuum balkkas. -- Hyvst nys sitt siks aikka! -- Jaa, mutt
meinasi valla unhotta vil yhde asja. Nks, ts mnuun dyknn asu
mnuu setn, hn o hiukam bsts seonn ja hnellt tlee usse semmost
lli, ett hn luule olevas tmn dalo isnd. Ja jos hn niingo
sekkanuis snuun doimeihis ja ruppeis isnks ts, ni l krnit vasta
lainkkan, go mynk kaikk ja ol hne miles jlkke. Siit hn dykk
kovast -- Nii oikke ja hyvst ny."

"Jumala halttu."

Iiro men menoijas ja Maade mis men gadom bll ja ott ens kaikk nek
kive alas, ko hn gynsi vallalles sai. Ja pali hn niit sillaills
saiki. Ja sitt hn men gkkihi ja pyys piigald vasara ittelles ja
kysys, ett kosk talos suurust syd.

"Kell kahdeksa", sanos flikk ja kysys, ett mikst mis hn on, go noi
vaan dlee vasara hakema ja suurukse aikka kysym. Mis selitt asjas ja
flikk meinas, ett om mar hyvki, ett kapteen viime on dull niim bali
jrkkihis, ett hn anda uudek korsteenit tehdt talohos.

"Tlee mar frouaki vaa iloseks, ko hn sen guule. Frou ei ol nttk nyk
koton. Se men vh asjoilles kaupunkkihi", lopett flikk puhes. Ja Maade
mis men dyts jatkama.

Kaks korsteeni Linnalas vaa oliki ja niim berstandunnu ne oliva, ett
mis sai hthtt ne alas ajetuks. Pualpevks se ty ol teht ja
jlkkem bualem bev mis kanno tiile alas kadolt ja viide aigoin hn
ol saannk kaikk valmiks. Hm bist tupakki piippuhus ja istatt kuistim
bengill ja odott isnttts pevpalkka maksama. Frouakin dul siihe ai
joukko juttlema hnen gansas ja ol kovast tytyvinen, go ne huanok
korsteeni ny oliva alas otetu.

Kell kuuden gorvis tul sitt Linnalan gapteen gottip, pist heoses
tallihi, vet rattas vahehe ja meinas menns sisll huaneihis. Muttko hn
nk se mihe siink kuistill, ni hn gysys: "Miks mis sn ole?"

"Tymis vaa. -- Jumal andakko hyv pev kans send."

"Jumal andakko. -- Sn olet tyt hakemas."

"Nii oikke. -- Ole sendn ds jo semmost pind tyt toimittannukki ja
odota isntt kotti, ettn saam balkkan."

"Vai nii. -- Frouak snuun dyh o ottannt tnn?"

"Ei, kyll isnd mnuun doimeihim buhus."

"Isnd! Mn tmn dalo isnd ole."

"Sillaill oikke, isnd oikken de olett. Kukast sitt isnd olis", vastas
mis, ko muist Iiro varotukse.

"Nii no, ja mn en ols snuu pyytnn mihinkkn dyh. Mits tyt sn
olet tehns sitt?"

"Oti alas nuas saastase viheljisek korsteenit tuald kadom bld",
vastas mis, sylk ja nytt piipuvarrellas ylspi.

"Oti alas meijn gorsteeni! Aim bahustak snuull on dekko niitten gans",
huus Linnalan gapteen ja karas kadullk kattoma, ett olik se mihe
jutuis per kans.

Ja ol oikke. Sill oikke ol Linnalan gado hari. Ei ollt trnttikk
jlill Linnalan gorsteeneist.

Linnalan gapteen suutus vh kamalaste. Taulvrkk punasen, kaulsuanep
pullistunnun ja silm ymbyrjisinp ps hn hypps tasajalkka se Maade
mihe edes ja kysys, kene luvall hn o hvittnn Linnalan gorsteeni.

"Isn luvall", vastas Maade mis hyvi levolisen.

"Isn luvall. -- Eks sn kuull, ett mn ole dmn dalo isnd."

"Kuuli hnd, -- olett hnd tet tmn dalo isnd. -- Kuingastetett
olis."

"Kuule mis; sn ole hull."

"Saatta kyll niingi oll, mutt o niit muitakki hulluj ts."

"No, mutt sn nyt vast olekki aika vekar. -- Tidks, mn mene
hakeman geppin ja anna snuullp pevpalka."

"Niin gyll paras ongi."

"Kui, mit sn sanosi? -- Siunakko send, sn ole vissi Seilist
karann ja tleet tnn hajottaman gunnjaliste ihmisten gorsteenej. --
Kristiina, Kristiinaa --!"

Linnalan gapteen ol niim bois ittests, ett hnen dydys huutta
frouatas appuhu, niingo ai ennengin, go oikkem brindullk kaikk asja
oliva.

No, mits tst, frou tul, kuulustel ens, mit kapteenill ol juttlemist
ja rupes sitt tutkima st Maade mist ja kyll asjast selk tul ja
ymmrs frou jo sengi, ett kuka se mihe ol lhettnnt tihi, mutt siit
ei hn hiiskattanns sanaka.

Mutt Linnalan gapteen kvel ettit takasin guisti edes, kirol ja
prmntts ja sanos ai joukko: "Turkane sendn, go mn tidisin, guka
tmn dy on dehn!"

Ja Maade mis siunas ja klpps ja meinas, ett kyll hn on guull, ett
kaikk kaupungi ova oikkem brakkrettem bessi, mutt ei mar hn dmmst
luulls send ihmsillt tehtvs tll. Ja sitt hn men frouan dyyij,
nytt peuklollas yli olgas st kapteeni, ko hkys ja puhgus kiukuisas,
ja kuiskas frouan gorvaha: "Mutt tua mis tosa, ei sunkka se sendn
dysjrkine ol?"

Mutt kapteen guuliki se, ott Maade mihe niskoihin gii, nost hne yls,
pudist hnd vh kamalaste ja huus: "Vai hullun girjoihi sn vil
mnuum bist!" -- Ja siin olis tapattunn vallan gauhjoit, jos ei frou
olis tull vlihi.

Ja ko sitt jll ol asjoit hiuka sortteeratt, ni selkes ko selkeski siin
vihdo viime, ett se mis, kon dyh ol kskenns se Maade mihe, ol
ilmottann, ett Linnalan gapteen o vh viti eik nii vhk.

Ymmrt se, ett kapteen ol vil enem suuttunnk, ko hn semssi vil sai
kuuli, eik oll ihmek, ett hn darjos keppi sill Maade mihellk, ko se
kysys kapteenild, ett eik kapteen sitt maksakka hnellp pevpalkka.

Muttko frou ol hetkem buhellk kapteenin gans ja selittnn, ett he
joutuva vallan gamalam bilka alaseks, jos tua mis nys saa menns
sillaillp pois talost ja jutellk kaikill ihmsill, mimmost jekku hnell
ja Linnalan gapteenill on deht.

"Nii, niin, gyll oikke asi nii ongi", mris kapteen, makso Maade
mihellt tydem balka ja anno vil puale markka ylirahaki, ett mis
pidis suus kii.

Ja mis kiitt kovast ja vannos kova vala, ett hn mene st pt
Eotjoell eik ikns en pist nokkatas Rauman gaupunkkihi. Ja sem buhes
hn on bitnnykki.

Mutt Linnalaha muuratti uudek korsteeni eik oll ihmekk, sillett ei
ilman gorsteenej missn doimen dulla. Ja kon gerran gorsteenit tehti
uudestas, niin gorjattin goko taloakki yhde eine.

Linnala frou ol kovast tytyvine, kiitt Iirot ja varott, ettei hn vaa
ilmotais, ett hn se ol, ko nek korsteeni hajottama mrs. -- "Ei,
frou hyv", vastas Iiro, "em mn semsist mittn gohis. Em mn ols se
luandone, ett mn kerskailisi hyvist tistn, vaikk mn niit pali
tee. Sendhde mn olengi vh semses huanos huudos, ko mnuum bahat
tyn vaan dunnetuks tleeva. Mutt sill ei ol vli. Eikst sanasakki
sanot, ett josas tee jongu hyvn dyn, ni l ann vaseman gden ditt,
mit oikki teke."




Katavkari Efraimin golm juttu


Se, ko yks nelikymmend aastaikka takasim baatill liikkell ollesas
poikkes Katavkarihi ja joudus jutuihin Gatavkari Efraimin gans, sai
hyvim bian ditt -- jos ei hn jo enne st titnn ett se luado
ulknokkaha joku viiskymmend vuatt takasi yks fransklaine skuunarbarkk
ol ajannk karill ja menns spleiks. Se nyk kyll ei ol mikk ihmeline
asi, sill ett ei se fransklaine oll -- jumal parakko -- aino asti, ko
sen garin gylkke ol uponn, eritottengin gon gova syydvest paino pll.
-- Ei maaren, gyll niit aloksi siin ol hvinn nii ennen go jlkkengi se
fransklaise, mutt tm fransklaises skuunarbarki lait ol se, ett sillt
tidetti ollu lastinp paljast rommi. Ja juur sendhde Efraim siit
juttel kaikillk, ko vaan dahdosiva hne jutuijas kuull.

-- Nii hnd, ptt Efraim aim buhes, ajatelkkast vaa st rommim
baljoutt, ko sill ny vallan durhambite makka merem bohjas;
ajatelkkast kui mond kertta siit send sais lmmityst tmne mis ko
mnkin, go joudu ds syyskylmillkki verkoinen rhjm ulkmeres. Ja
ko hes sitt vil jahtava, ett romm ja se sukuse lime ovas semssi, ett
hep paraneva ja tleeva maukkamaks, mit kauemi heit silytet. --
Eikst tmmst ol oikken gamal ajatell? Eik se verran go yht halstoopim
bhk sild ols saatt yls, vaikk kyll on goitett ja vaikk sill merem
bohjas tittvstengi om bhkssi ja kruusej ja tynnrej vaikk ming verra
ja kaikk tynns st parast vestindia rommi. -- -- Hohho, send!

Semssi oikke se Katavkari Efraim juttel kaikillk, kon Gatavkarihin
dliiva. Eik st sitt lainkka ihmetellt tarvitt, ett hn se jutum
bauhas Moso handelsmannill ja Riikolan gapteenill ja Lella Sambullk, ko
hes sinnk Katavkarihin dliivak koko suveks linnustleema ja kalastama.
Ja vaikk hek, ko oliva vanhoj raumlaissi ja tunsivak kaikk kari ja
grundi Rauma ulkpualell, Lkki ja Pirskeri myde, ja vaikk he oliva
montten gerttan guullk kaikk ne jutuk, ko niist pauhatti, ni hek
kuulustliiva harttast Efraimi. Ja Lella Sampp vilkautt silm Moso
handelsmannillk, ko Efraim tul juttus lopumbuall ja vesi suupilis
huakkal: "Ajatelkkast, hyv herras, st rommim baljoutt, ko sill ny
makka merem bohjas."

"Nii, ja kui hyv se ny olis, ko se o niin gaua sill maann
umbsulkkemes", pist Moso handelsman vlihin, go hn dis, ett se vil
enem harmitt Efraimi.

"lkk muut sanokk, handelsman hyv! Nii hnd, semset tavarat tleevak
kuulem paremaks, mit kauemi heit saa takanas pidetyks. Ei ne ol niingo
esimerkiks vaimihmisek, kon dleevak katkeramaks ja kirppjmks vuas
vuadeld ja viime -- --"

"Vai siins sn jahta ekks ann herratte oll rauhas! Lait ittes
porstokamarihi; sill o ehto pydll ja sia valmis. l siinp proht, ko
sy ja men maat", keskeytt Efraimim buhen Gatavkari Maij, kon dul juur
ehtoaskreildas ja ol kuull Efraimi meiningi vaimihmsist.

"Siins se ny ntt", kuiskas Efraim virailles, "ja vaikk mnuu
milestn vaimihmssi ylipts tyty pittp piukill ohjaksill, nin
dyty heij mildski vlist noudatta. Ni ett jos tst vissim bistis
ittes porstokamarihi sym ja maat." -- Ja siihe Efraim sillk kertta
jtt suviviras.

Mutt kyll siihe juttuhu siit fransklaisest skuunarbarkist suve mitas
palatti mond kertta ja kon gaunist ilma ol, ni menttin gaiki sinnk kari
ulknokkaha ja laahattin dragi paati hnns ja koitettin ghjt ja
koperoit merem bohi pitkills saitoill. Mutt turha toimitust se ol, ko
siinp paikka ol kyll suuri kivej pari syllm bs, mutt niitte vires
kymmengund syltt vett. Dragi ott ain giveihin gii ja saitoj ol paha
hantteerat nii syvs vedes.

Eik Efraimills semsis olois muut hytty tulls siit fransklaise lastist,
ko ett hn sai jutells siit ja ajatellk, kui hyv se romm olis, ko se
sais kssihis.

Mutt kon guukaus ol kulunns siit ko ne viras sinnk Katavkarihi olivat
tull, ni Efraimill ol jo toinengi jutt pauhattavank, ko hn gaupungis
kve kaloj myyms, taikk ko verkoill olttin, daikk ko joku eksys
Katavkarihin gattoman, guis sill eletti. Ja se ol hiuka lystelisem
sorttine se jutt.

Asja lait ol nttk nii, ett ko Moso handelsman ja Riikolan gapteen ja
Lella Sampp tliivas sinnk Katavkarihi suveks asuma, ni heill ol jos
jotaki sl fliss. Ja kaikkjast hullumppa ol Efraimi milest se, ett
Moso handelsman ol laahannf fliss hirmutte suuren gori ja siink koris
ol neli kana ja komjas kuko. Moso handelsman ol nttk kovast nuuga
ruakas kans. Montta lai st pit olema ja tuarett ja hyv ja
eritottengin kanamuni pit hnell olema. "Ne ova hyv ruakka ja ilma
niit ei saa munatodiakkan doime", meinas Moso handelsman, niingon dosi
ongi. Vaikk ei Efraim send oikke sama mild ollk, ko hn ol tottunnk
kyttmn gevsi hahga ja svarti ja prakutte muni, ko hne miles
semmost ruakka tek ja muin vuade aigoin hn ol ilma munaruakka. Mutt
Moso handelsman ol tottunnt toissi reklemendeihi ja sendhde hn ol
kanase ja kuko fliss ottann. Ja hyvi se herrasvki sill luados rupes
toimen dleema. Kuko kiljus kilppa kalakaijatte ja louvetten gans ja
kana munesiva niingo hullu. Mutt viime yks niist kanasist hak ittelles
semsem bespaika, ett Moso handelsman ei lytnns st, vaikk hn gui
olis hakenn. Viime se ji pois pitkiks aigoiks ja ko se sitt tul sym,
ni se kotkott ja ol kiukkune ja kaikist merkeist nys, ett se ol ruvenn
hautoma. Ja kon dmnen doim ol valla vasto Moso handelsmanni
meiningeit, ni hn nappas sen gii, liottel st kylms vedes ja kiros
ja haukus st. Mutt ei siin mikk auttann. Kana pit asjas pll vaa.
Ja kon golm viikko ol kulunn, ni hn ol saannt tys tehty ja munist
olivat tullp poja. Mutt siunakko send, mimmost sekalaist seorkuntta
nep poja oliva. Asja lait ol nttk nii, ett vaikk ei Moso handelsman
oll lytnns st kanambess, ni Riikolan gapteen ja Lella Sampp
tisiv, mis se ol ja nm julmetu olivap pistnnk kana all pari
svarti muna ja -- mik kamalimppa ol -- pari hyyppemengi muna
kanamunatte joukko. Kana ol vallam bsts seonnk, ko yks osa hnem
bojistas koht pist ittes merehe ja uisiva ja sukeldliva sill, yks osa
kulk ems hnns, niingon ganamboikattem bitkin dekem, ja kaks istus
pess ja ain gon gana tul liki, ni ne avovas suus, nii ett se ol niingo
viide leiv uun ja kana kaadus hnnlles, ko hm belks vissingi, ett
ne nilev hne hhmines pevines. Eik oll ihme, ett kana niit
tarhpllm boikki pelks. Niit pelksiv ihmsekki ja Katavkarin goer,
ko muuto ol vh kiukkusesorttine elukk, pist hnds takakondettes vli
ja lks ulvote mett eik tull kottis symng ennengo vast voorkaudem
bst ja sillongi vallan gyyrysills ja pelgo hallus.

No ymmrt se, ett Moso handelsman ol kiukkunen, go hn dmsen garja
isnks ol joutunn. Ja ko sitt vil jongu ajam bst koko Rauma
ymbrysts tidetti, mimssi kanamboikki hn gasvatta, ni ei ol lainkka
ihme, ett hm btt kosta Riikolan gapteenill ja Lella Sambull. Sillett
kyll hn goht ymmrs, kukk hnest jekku olivat tehn.

Mutt Moso handelsman ol viisas mis, eik hm bitnnt turha kiirutt
saadakses velkas kuittessen gapteenill ja Sambull. Ei maakan go
hissuksis ja perimbohjasest hn gostoas valmist. Ens hn sous Saukom
Betterin dy ja lainas hneld semse vanha-aikkasem, blattingillp
plystetyn gannu savikruusi ja pist se likkoho yhte lahtehen, go ol
pohjaldas nii ruahone ja roskane, ett oikke yllytt st katell. Ja ko
hn guukaude ja vh toistakki ol st sillp pitnn ja kndnn ai
joukko, ni se ol nii meriruahoill ja knkingengill ja merisuutreill ja
muillk kuatoillp peitett, ett olis luulls se sata vuatt merembohjas
ollu. Ja sillo se ol hne milests valmis. Hn doimitt sitt kaupungist
kannun gaikkja huanomppa rommi, semmost ko makso 80 penni halstoopp ja
kaas sen gruussihi. Sitt hn ott piirongiloodast Riikolan gapteenin
gulttases simisettknapi ja kukkrostas penningapple juaksevald vuadeld
ja pist nekkin gaikk siihen gruussihi. Sitt hm bam brundin gruusi
suull ja kirs ruastunnu rautlanga se ylitt. Ja ko sitt Riikolan
gapteen ja Lella Sampp yks ehto siin Jaakom bev jlkken, go
angerjaissiakki ruppe parhate saama, menivp pitksiima laskema juur
niillp paikoill, mihi se fransklaine ol mkke menn, ni ei Moso
handelsman mennf flihi lainkka. Mutt tuskin gapteen ja Sampp olivas
saanp pitksiimatas laskettu niim bali, ett het tliivak kari nokan
doisellp pualell, ni Moso handelsman pist rommkruusis ja dragim
baattihis ja lks hakeman gapteeni ja Sampu reivin gssihis. Eik hnen
gauan dragat tarvinnukka, ennengo hn sai siit osa yls, ja ensmisen
goukun, go hn gssis sai, hn giinitt oikke lujast siihem
blattingverkkohon, gon gruusi ymbrs ol. Ja ko se ol teht, ni -- lggoo
-- pitksiim kruuseines yli buurin daas ja Moso soutaman Gatavkarihi,
nii ett vesi paatin geulas kohis. Hn naureskel ittekses oikke
makkjast, ko hn siins sous ja hn ol kerjenns sym ehtot ja pistm
ittes peito all maat, ennengo net toisek kottit tliiva.

Ko sitt seoravan aamun menttim bitksiima kokema, ni Moso handelsman ol
ensmine mis paatis ja Efraimikin dul flihin, gonei hnell mitt
muutakkan doimitust rookann oll. St aljetti sitt kokema siit pst,
mihi se lopetett ol ja kaloj tul hyvi. Mutt ain gon dul joku krks
yls, ko ol tarttunns siimahan daikk kon dul semnen givi, ko ol pantt
siimam bainoks, ni Riikolan gapteen, gon gokemisen doimeis ol, sanos:
"Jaaha, ja ts tlee nys sitt se Moson gala, se o hne osas saalist."
No, ko siins sitt ettippi mentti, niin dul viime se rommkruusingin
voor. Riikolan gapteen, kon duns, ett sill joku paina kovaste mutt ei
lainkka nytk, sanos jo aikka enne, ett nyt tlee sitt taas semne Moson
gala. Mutt ko hn ja ne muu nkiv, mik sild oikkjasjas tul, ni he
istusivap pitk aikka suu auk ja silms seljlls ps, ennengon
gapteen viime sai sanotuks: "Ei, poja, ei tm olekka Moson gala."

"Oi nyt turkim bippur send", ihmettel Efraimiki, "mists tomnen gruus
meij reivihin dull o?"

"Mist se tull o", vastas siihen gapteen suu messingis. "Ymmrrk
kaiketakki sn se, ett tm o ny yks pin osa siit fransklaise
lastist."

"Jaa, mutt niin gyll ongi", ptivk kaikk muukki ja sitt kapteen
sanos: "Ja ny hurrata mihe ja oikke lujast."

Ja sitt hurratti ja Moso kirkas lujemin gon gaikk muu. Eik kalasaalist
en sanott sanaka, vaikk ol saatt aika joukk ahvnerohjakkoit, neli viis
ntti haukki ja kaks kaunist angerjaist. Eik niist ny lukku pidett,
muttko st vaa ihmeteltti, ett heills semne onn ol, ett hes saivas
st vanha fransklaist rommi ison gruusilise.

Ja viimem btetti sitt, ettei st kruussi avetakkan goht, muttkom
bannan doimem bin galaas ja ksket neli viis kaupungim barhait
herroj, provast, pormestar, tohtor ja Patolan gapteen maistama st
tavara, ko he oliva merembohjast onginn. Siihe astikk silytettin
gruussi visust kapteenim biirongiloodas lukun dakan.

Vihdo viime lhen sitt se pev, ko ol mrtt st kalaasimbitto varte.
Kaikkette suureks ikvks Moso handelsman edelisen ehtons send sanos,
ett hneld mene koko kalaas hukkan, go hn on gskett Vuatlaha hihi,
eik taed niist jdp pois. Ja pyhvaatteihi hn ittes pistiki ja lks
vil hmys soutaman gaupunkki kohde. Mutt siutt mennes hm boikkes
Saukom Eetterin dy ja sanos: "Mnuu pyydettin gskem snuu kalaassihi
huame ehtost Katavkarihi". Ja Saukom Better kiitt kovast ja lupas menn.

Mutt Riikolan gapteen ja Sampp ja Katavkari vki olivas seoravan aamun
jo aikasi liikkell. Kapteem bist ittes oikkem byhvaatteihi, mutt ko
hnem bit panema simiseti rinnoilles ja kraivrkik kaulahas, ni ei hn
lytnnk kuldknapeijas mist, vaikk hn olis kui niit hakenn. "Se Mosom
bahus o vissi ne lainann", sanos hn viimen, go hn aikas ol turha
hakenn. Ja Sampp ol sama mild ja meinas: "Nii se kyll ongi --
ilmangost se ol ni velikulla nkne, go se lks."

Ei siin nys sitt mikk muu auttannk, kon gapteenin dydys oll
arkkipevsis paedarustingeis, ko hn ranttaha men virait odottama.
Eik hnen gaua odottat tarvinnukka, ennengom bormestar ja tohtor ja
Patolan gapteen tliiva. Riikolan gapteen tervett heit ja pyys kovaste
antteks, ett hn ei oll oikkem byhtllis, ko se Moso raat men eil
ehtost hihi ja lainas omi lupines simisetin gnapi. Ja sama hn sanos
provastillk, kon dul siins samas viherjises paatisas mast pysts
fris mutt ilma seili niingo ainakki.

Kon gaikk viras sitt ni olivak kokkondunnk Katavkarin duppaha ja pari
kuppi kaffett ol juatt ja puhelt yhde eine ilmoist ja kalastuksest ja
laevafrahdeist, niin dua Katavkari Maij todivehkes sisll ja Riikolan
gapteen otta piirongiloodast se rommkruusi, ni ruahosen ja roskasenk ko
se ol merem bohjalt tull, ja pit sitt pinem buhe ja selitt mingthde
nmk kalaasip pidet ja mimmost tavara heill on darjottavan.

No siinkst sitt puhe rupes kym ja siins sitt ihmetelttin gapteeni
ja Sambu erinomast kalaonni, tehtin dodej ja ryyptti ja kradeerattin
davara hyvys.

"Nii, em mn hnd ymmr", puhel pormestariki, "em mn hnd ymmr, ett
tm parema makust olis, kom boikattem buadist esimerkiks ostett romm
-- sild mn ai rommin osta -- mutt joku toine maku ts rommis
kyll o."

"Toine maku kyll siin o", kiirutt Riikolan gapteen siihe sanoma, "toine
maku oikke, mutt niin durkase fiin maku. Veli olis hyv ja maistais vaa
oikke nuugast. Tyty pitts st vh aikka suusas, ennengo se nile.
Sillaills se erinomase hino maum barhate huamatte." Ja ij maistliva
ja pitiv vh aikka todi suusas, ennengo he nilivs se ja oliva juur
niingon ganasek, ko ne juava. Ja ptkseks tul, ett fiini rommi se o,
oikken durkase fiini.

Ja Riikolan gapteen hiros kssis ja kerskail, ett hn o niim bali
rommin gans klutann, ett ko hn sano, ett tm o ylpuallk kaikkette
rommette, ni se saa uskot todeks. Eik ijs st puhett vastam
bannukka, muttko ussjama heist pistivs st liiveihis niingo ge.
Katavkari Efraim ei viittins st todi pinis ryypyis nauttiakkan, gon
gaas hurautt ain goko klasilise niluhus, maiskuttel huulias ja ol
onneline.

Ja nii ol sitt ilo ylimlls Katavkari salis, ko Saukom Better
ehtohmys astus sisll ovest.

"Pev Petter, sn tlee niingon gskett", huus Riikolan gapteen, pist
klasim Bettrin gtte ja ksk hne juads semmost ainett, jong verttast
ei hn goska enne olis saann. Ja sitt kapteen selitt Pettrill, mill
ihmelisellt tavall he olivat tt rommi kssis saann.

"lkk ny hulluijan, ol nyk koohot send", ihmettel Petter, ryypps
klasistas, rupes st kruussi syynm ja sanos viime: "Mnuun gruusin
oikken dm o, kyll mn st koht omaksen gattli, mutt en oll valla
viss, ko se noin gamala rohjone o."

"Snuun gruusis! l ny iisuttel", sanos Riikolan gapteen. "Tidks,
tm kruus o maann viiskymmend vuatt merembohjas."

"Ei mar olekka. Kyll mn tee vaikk valan sem bll, ett tua
plattingty o mnuun gsistn lhtenn ja kruus on gans mnuu. Eik siit
olp pali pllk kuukauden, go Moso handelsman se mnuuld lainas."

Vhitelle rupesivak kaikk kokkonduman Betteri ymbrs, ko hek kuuliva,
mist kysymys ol. Mutt jos Petter pit lujast asjas pll, niin gyll pit
Riikolan gapteenikin giis siit, ett kruus ol siit fransklaisest
skuunarbarkist. Ja viimen gapteen sanos: "l siin jaarittel, muttko
laiteta snuull uus klasi, ett jrkes selkke."

Mutt sillon ol romm jo nii vhihin gulunn, ett kon gapteen gallist
kruussi, ni hn guull jottan grapina kruusi sisld. Ja ko hn gallist
enem ja enem, niin gruusi sisld tul ens yks hnen guldknapeistas ja
sitt toinen ja viimem benningappalki.

"No mutt siins snuun gnappis ova", huus Sampp, -- "ja katost tota
penningappald, se on dld vuadeld -- -- -- Oi nyt tuhane juhanest! Oi
st Moso julmettu!"

"Pids suus kii ny", huus kapteen, mutt se ol jo liia hiljast. Kaikk
oliva yhtkkin dull asja jljill. Ja nykkst siin nauretti. Nauretti
st, ett Moso ol nii ntisten gekann Riikolan gapteeni ja Samppu ja
heitt kaikkiakki. Mutt kapteen ei naurannk, kon gattel luinauttel
silmkulma rypys ja sanos Sambull: "Saastane Moso, olis se ts, niim
byssy mn otaisi ja ammuisin goko ladingi lpi sen girotun gallo."

Mutt kaikeks onneks ei Moso olls saapvill. Hn ol, niingo sanott,
aikanas korjannk koippes.

Ja pia se jlkke juteltti Raumall ja kaikis Rauma luadois Riikolan
gapteeni ja Lella Sambu fiinist rommist ja unhotetti valla Moso
handelsmannin ganamboja.

Mutt Katavkari Efraim ei unhottann niitkk ja jos ny vaa menett
Katavkarihi, nii Efraimill on golm juttu teill juteldavann.




PRIKI EFROSIINA.


    Kun laivan runko ryskyy ja ylt'ympri ky hyrsky, ohii ohei!
    Ja kydet vinkuu, purjet ly, kun pauhaa lounasmyrsky, ohii ohei!
    Niin merimies se riemuitsee hn haalaa ja hn hissaa,
    Vaan maamies raukka vrisee ja pysyy kammarissa.
    Hei hiivuvee hurraa. Ja sen prikin nimi oll Efrosiina!

    Niin paljon olen nhnyt, min vanha pikipaita, ohii ohei!
    Oon ihaella saanut noita viljavia maita, hei hii ohei!
    Miss' viinipuut ne kasvaa sek kukkii tullpaanit.
    Oon nhnyt pohjoisnavan, nhnyt kaikk' meritiaanit.
    Hei hiivuvee hurraa. Ja sen prikin nimi oll Efrosiina.

    Nyt kertoella tahdon, jos te kuuntelette hiljaan, ohii ohei!
    Mun seikkailuni, kun ma kerta purjehdin Priksiljaan, ohii ohei!
    Mull' oll silloin kapteenina Johan Stersunti
    Ja tyyrmannina oll riuskas Jonas Vesterlunti.
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Kun Lontooseen me psimme, ma henttuja sain kaksi, j.n.e.
    Nyt kiitn onneain, ett' psin niist vapahaksi, j.n.e.
    Ja Jenny oll toinen nist Lontoon simasuista,
    Sen toisen nimi oll -- voi sun hitto kun en muista!
    Hei hiivuvee hurraa. Mutta prikin nimi oll Efrosiina.

    Kun Lontoosta me lksimme, he kulki rantaa pitkin, j.n.e.
    Ja kyynelilln kostuttivat kaikki laituritkin, j.n.e.
    Ma lohduttelin heit: "enhn kahta ottaa taida
    Ja sitpaitsi lupasin ma Iiskin Miinan naida".
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Kun Atlantille pstiin, alkoi tuulla, salamoida, j.n.e.
    Ja kapteenimme kski silloin prikin ankkuroida, j.n.e.
    Mut ankkurimme tarttui siin valaskalan selkn,
    Ja sitten sit mentiin, ett vielkin ma pelkn,
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Se vauhti oll kamalata, kokkipoika huusi, j.n.e.
    Ja virsikirjaa luki joka ainoa matruusi, j.n.e.
    Mut konstaapeli kysyi: "eik lokata jo saisi?"
    "Ei", sanoi silloin tyyrmanni, "se vauhdin laimentaisi".
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Ja vuorokautta seitsemn nin mentiin kamalasti,
    Ol' virsikirjat luettuna miltei loppuun asti, j.n.e.
    Kun valaskala pyrhtihe ympriins juuri
    Ja ankkurimme heltis, siit ol' ilo meille suuri.
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Mut kapteenimme kiroili: "nyt hullusti on laita, j.n.e.
    Ma turhaan katson kiikariin, ei missn ny maita"; j.n.e.
    Vaan tyyrmanni se iski silloin nyrkillns pyt:
    "Ei ht, kyll Efrosiina Priksiljahan lyt!"
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Vaan kapteeni se hikoili ja huokas tuskissansa, j.n.e
    Hn katsoi taivaan thti ja merikorttejansa, j.n.e
    Ja kun hn vihdoin julisti: nyt ollaan Bremeniss,
    Niin Riion kirkontornit alkoi olla nkyviss,
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Ja Riio se on paras kyl koko maailmassa, j.n.e.
    Siell' heilan saa sen vrisen kuin kullekin vaan passaa, j.n.e.
    Ja vri pit paikkansa, ei lhde huuhtomalla,
    Ei virty auringossa, sill se on nahan alla.
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Kun Riiosta me lhdettiin, niin kaikki intiaanit j.n.e
    Ja neeker'tytt, spanjuurit ja mustat muriaanit j.n.e
    Ne pussas mua hurjasti ja pudistivat ktt
    Ja sanoivat, ett' heidn on niin ikv mun jtt,
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Sitt' loppui meilt vesi, sill ilma oll kuuma, j.n.e.
    Mut viinitynnyreit oll tynn prikin ruuma, j.n.e.
    Ett' samppanja ky kaljasta, sen pojat pian keksi,
    Me mateerata kytt saimme puuron kasteheksi.
    Hei hiivuvee j.n.e.

    Kun kotio me saavuimme noin pst yhden vuoden, j.n.e.
    Niin ystvni tuli puuriin uutisia tuoden, j.n.e.
    He sanoi Iiskin Miinan mua laanneen vuottamasta.
    Hn oll toisen ottanut ja tuuditteli lasta.
    Hei hiivuvee j.n.e.

    M silloin hiukan suutuin, sanoin: "tuhat tulimaista!" j.n.e.
    Ja ptin mielessni, etten koskaan usko naista, j.n.e.
    Vaan poikamiesn kuljeksin ma lntehen ja itn.
    Ja lemmin, kun ei muuta mull' oo tehtvt mitn.
    Hei hiivuvee hurraa! Ja mun henttuni on priki Efrosiina.








End of Project Gutenberg's "Rojohoppe" viimene reis, by Hjalmar Nortamo

*** END OF THIS PROJECT GUTENBERG EBOOK "ROJOHOPPE" VIIMENE REIS ***

***** This file should be named 54472-8.txt or 54472-8.zip *****
This and all associated files of various formats will be found in:
        http://www.gutenberg.org/5/4/4/7/54472/

Produced by Tapio Riikonen

Updated editions will replace the previous one--the old editions
will be renamed.

Creating the works from public domain print editions means that no
one owns a United States copyright in these works, so the Foundation
(and you!) can copy and distribute it in the United States without
permission and without paying copyright royalties.  Special rules,
set forth in the General Terms of Use part of this license, apply to
copying and distributing Project Gutenberg-tm electronic works to
protect the PROJECT GUTENBERG-tm concept and trademark.  Project
Gutenberg is a registered trademark, and may not be used if you
charge for the eBooks, unless you receive specific permission.  If you
do not charge anything for copies of this eBook, complying with the
rules is very easy.  You may use this eBook for nearly any purpose
such as creation of derivative works, reports, performances and
research.  They may be modified and printed and given away--you may do
practically ANYTHING with public domain eBooks.  Redistribution is
subject to the trademark license, especially commercial
redistribution.



*** START: FULL LICENSE ***

THE FULL PROJECT GUTENBERG LICENSE
PLEASE READ THIS BEFORE YOU DISTRIBUTE OR USE THIS WORK

To protect the Project Gutenberg-tm mission of promoting the free
distribution of electronic works, by using or distributing this work
(or any other work associated in any way with the phrase "Project
Gutenberg"), you agree to comply with all the terms of the Full Project
Gutenberg-tm License (available with this file or online at
http://gutenberg.org/license).


Section 1.  General Terms of Use and Redistributing Project Gutenberg-tm
electronic works

1.A.  By reading or using any part of this Project Gutenberg-tm
electronic work, you indicate that you have read, understand, agree to
and accept all the terms of this license and intellectual property
(trademark/copyright) agreement.  If you do not agree to abide by all
the terms of this agreement, you must cease using and return or destroy
all copies of Project Gutenberg-tm electronic works in your possession.
If you paid a fee for obtaining a copy of or access to a Project
Gutenberg-tm electronic work and you do not agree to be bound by the
terms of this agreement, you may obtain a refund from the person or
entity to whom you paid the fee as set forth in paragraph 1.E.8.

1.B.  "Project Gutenberg" is a registered trademark.  It may only be
used on or associated in any way with an electronic work by people who
agree to be bound by the terms of this agreement.  There are a few
things that you can do with most Project Gutenberg-tm electronic works
even without complying with the full terms of this agreement.  See
paragraph 1.C below.  There are a lot of things you can do with Project
Gutenberg-tm electronic works if you follow the terms of this agreement
and help preserve free future access to Project Gutenberg-tm electronic
works.  See paragraph 1.E below.

1.C.  The Project Gutenberg Literary Archive Foundation ("the Foundation"
or PGLAF), owns a compilation copyright in the collection of Project
Gutenberg-tm electronic works.  Nearly all the individual works in the
collection are in the public domain in the United States.  If an
individual work is in the public domain in the United States and you are
located in the United States, we do not claim a right to prevent you from
copying, distributing, performing, displaying or creating derivative
works based on the work as long as all references to Project Gutenberg
are removed.  Of course, we hope that you will support the Project
Gutenberg-tm mission of promoting free access to electronic works by
freely sharing Project Gutenberg-tm works in compliance with the terms of
this agreement for keeping the Project Gutenberg-tm name associated with
the work.  You can easily comply with the terms of this agreement by
keeping this work in the same format with its attached full Project
Gutenberg-tm License when you share it without charge with others.

1.D.  The copyright laws of the place where you are located also govern
what you can do with this work.  Copyright laws in most countries are in
a constant state of change.  If you are outside the United States, check
the laws of your country in addition to the terms of this agreement
before downloading, copying, displaying, performing, distributing or
creating derivative works based on this work or any other Project
Gutenberg-tm work.  The Foundation makes no representations concerning
the copyright status of any work in any country outside the United
States.

1.E.  Unless you have removed all references to Project Gutenberg:

1.E.1.  The following sentence, with active links to, or other immediate
access to, the full Project Gutenberg-tm License must appear prominently
whenever any copy of a Project Gutenberg-tm work (any work on which the
phrase "Project Gutenberg" appears, or with which the phrase "Project
Gutenberg" is associated) is accessed, displayed, performed, viewed,
copied or distributed:

This eBook is for the use of anyone anywhere at no cost and with
almost no restrictions whatsoever.  You may copy it, give it away or
re-use it under the terms of the Project Gutenberg License included
with this eBook or online at www.gutenberg.org/license

1.E.2.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is derived
from the public domain (does not contain a notice indicating that it is
posted with permission of the copyright holder), the work can be copied
and distributed to anyone in the United States without paying any fees
or charges.  If you are redistributing or providing access to a work
with the phrase "Project Gutenberg" associated with or appearing on the
work, you must comply either with the requirements of paragraphs 1.E.1
through 1.E.7 or obtain permission for the use of the work and the
Project Gutenberg-tm trademark as set forth in paragraphs 1.E.8 or
1.E.9.

1.E.3.  If an individual Project Gutenberg-tm electronic work is posted
with the permission of the copyright holder, your use and distribution
must comply with both paragraphs 1.E.1 through 1.E.7 and any additional
terms imposed by the copyright holder.  Additional terms will be linked
to the Project Gutenberg-tm License for all works posted with the
permission of the copyright holder found at the beginning of this work.

1.E.4.  Do not unlink or detach or remove the full Project Gutenberg-tm
License terms from this work, or any files containing a part of this
work or any other work associated with Project Gutenberg-tm.

1.E.5.  Do not copy, display, perform, distribute or redistribute this
electronic work, or any part of this electronic work, without
prominently displaying the sentence set forth in paragraph 1.E.1 with
active links or immediate access to the full terms of the Project
Gutenberg-tm License.

1.E.6.  You may convert to and distribute this work in any binary,
compressed, marked up, nonproprietary or proprietary form, including any
word processing or hypertext form.  However, if you provide access to or
distribute copies of a Project Gutenberg-tm work in a format other than
"Plain Vanilla ASCII" or other format used in the official version
posted on the official Project Gutenberg-tm web site (www.gutenberg.org),
you must, at no additional cost, fee or expense to the user, provide a
copy, a means of exporting a copy, or a means of obtaining a copy upon
request, of the work in its original "Plain Vanilla ASCII" or other
form.  Any alternate format must include the full Project Gutenberg-tm
License as specified in paragraph 1.E.1.

1.E.7.  Do not charge a fee for access to, viewing, displaying,
performing, copying or distributing any Project Gutenberg-tm works
unless you comply with paragraph 1.E.8 or 1.E.9.

1.E.8.  You may charge a reasonable fee for copies of or providing
access to or distributing Project Gutenberg-tm electronic works provided
that

- You pay a royalty fee of 20% of the gross profits you derive from
     the use of Project Gutenberg-tm works calculated using the method
     you already use to calculate your applicable taxes.  The fee is
     owed to the owner of the Project Gutenberg-tm trademark, but he
     has agreed to donate royalties under this paragraph to the
     Project Gutenberg Literary Archive Foundation.  Royalty payments
     must be paid within 60 days following each date on which you
     prepare (or are legally required to prepare) your periodic tax
     returns.  Royalty payments should be clearly marked as such and
     sent to the Project Gutenberg Literary Archive Foundation at the
     address specified in Section 4, "Information about donations to
     the Project Gutenberg Literary Archive Foundation."

- You provide a full refund of any money paid by a user who notifies
     you in writing (or by e-mail) within 30 days of receipt that s/he
     does not agree to the terms of the full Project Gutenberg-tm
     License.  You must require such a user to return or
     destroy all copies of the works possessed in a physical medium
     and discontinue all use of and all access to other copies of
     Project Gutenberg-tm works.

- You provide, in accordance with paragraph 1.F.3, a full refund of any
     money paid for a work or a replacement copy, if a defect in the
     electronic work is discovered and reported to you within 90 days
     of receipt of the work.

- You comply with all other terms of this agreement for free
     distribution of Project Gutenberg-tm works.

1.E.9.  If you wish to charge a fee or distribute a Project Gutenberg-tm
electronic work or group of works on different terms than are set
forth in this agreement, you must obtain permission in writing from
both the Project Gutenberg Literary Archive Foundation and Michael
Hart, the owner of the Project Gutenberg-tm trademark.  Contact the
Foundation as set forth in Section 3 below.

1.F.

1.F.1.  Project Gutenberg volunteers and employees expend considerable
effort to identify, do copyright research on, transcribe and proofread
public domain works in creating the Project Gutenberg-tm
collection.  Despite these efforts, Project Gutenberg-tm electronic
works, and the medium on which they may be stored, may contain
"Defects," such as, but not limited to, incomplete, inaccurate or
corrupt data, transcription errors, a copyright or other intellectual
property infringement, a defective or damaged disk or other medium, a
computer virus, or computer codes that damage or cannot be read by
your equipment.

1.F.2.  LIMITED WARRANTY, DISCLAIMER OF DAMAGES - Except for the "Right
of Replacement or Refund" described in paragraph 1.F.3, the Project
Gutenberg Literary Archive Foundation, the owner of the Project
Gutenberg-tm trademark, and any other party distributing a Project
Gutenberg-tm electronic work under this agreement, disclaim all
liability to you for damages, costs and expenses, including legal
fees.  YOU AGREE THAT YOU HAVE NO REMEDIES FOR NEGLIGENCE, STRICT
LIABILITY, BREACH OF WARRANTY OR BREACH OF CONTRACT EXCEPT THOSE
PROVIDED IN PARAGRAPH 1.F.3.  YOU AGREE THAT THE FOUNDATION, THE
TRADEMARK OWNER, AND ANY DISTRIBUTOR UNDER THIS AGREEMENT WILL NOT BE
LIABLE TO YOU FOR ACTUAL, DIRECT, INDIRECT, CONSEQUENTIAL, PUNITIVE OR
INCIDENTAL DAMAGES EVEN IF YOU GIVE NOTICE OF THE POSSIBILITY OF SUCH
DAMAGE.

1.F.3.  LIMITED RIGHT OF REPLACEMENT OR REFUND - If you discover a
defect in this electronic work within 90 days of receiving it, you can
receive a refund of the money (if any) you paid for it by sending a
written explanation to the person you received the work from.  If you
received the work on a physical medium, you must return the medium with
your written explanation.  The person or entity that provided you with
the defective work may elect to provide a replacement copy in lieu of a
refund.  If you received the work electronically, the person or entity
providing it to you may choose to give you a second opportunity to
receive the work electronically in lieu of a refund.  If the second copy
is also defective, you may demand a refund in writing without further
opportunities to fix the problem.

1.F.4.  Except for the limited right of replacement or refund set forth
in paragraph 1.F.3, this work is provided to you 'AS-IS' WITH NO OTHER
WARRANTIES OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO
WARRANTIES OF MERCHANTABILITY OR FITNESS FOR ANY PURPOSE.

1.F.5.  Some states do not allow disclaimers of certain implied
warranties or the exclusion or limitation of certain types of damages.
If any disclaimer or limitation set forth in this agreement violates the
law of the state applicable to this agreement, the agreement shall be
interpreted to make the maximum disclaimer or limitation permitted by
the applicable state law.  The invalidity or unenforceability of any
provision of this agreement shall not void the remaining provisions.

1.F.6.  INDEMNITY - You agree to indemnify and hold the Foundation, the
trademark owner, any agent or employee of the Foundation, anyone
providing copies of Project Gutenberg-tm electronic works in accordance
with this agreement, and any volunteers associated with the production,
promotion and distribution of Project Gutenberg-tm electronic works,
harmless from all liability, costs and expenses, including legal fees,
that arise directly or indirectly from any of the following which you do
or cause to occur: (a) distribution of this or any Project Gutenberg-tm
work, (b) alteration, modification, or additions or deletions to any
Project Gutenberg-tm work, and (c) any Defect you cause.


Section  2.  Information about the Mission of Project Gutenberg-tm

Project Gutenberg-tm is synonymous with the free distribution of
electronic works in formats readable by the widest variety of computers
including obsolete, old, middle-aged and new computers.  It exists
because of the efforts of hundreds of volunteers and donations from
people in all walks of life.

Volunteers and financial support to provide volunteers with the
assistance they need, are critical to reaching Project Gutenberg-tm's
goals and ensuring that the Project Gutenberg-tm collection will
remain freely available for generations to come.  In 2001, the Project
Gutenberg Literary Archive Foundation was created to provide a secure
and permanent future for Project Gutenberg-tm and future generations.
To learn more about the Project Gutenberg Literary Archive Foundation
and how your efforts and donations can help, see Sections 3 and 4
and the Foundation web page at http://www.pglaf.org.


Section 3.  Information about the Project Gutenberg Literary Archive
Foundation

The Project Gutenberg Literary Archive Foundation is a non profit
501(c)(3) educational corporation organized under the laws of the
state of Mississippi and granted tax exempt status by the Internal
Revenue Service.  The Foundation's EIN or federal tax identification
number is 64-6221541.  Its 501(c)(3) letter is posted at
http://pglaf.org/fundraising.  Contributions to the Project Gutenberg
Literary Archive Foundation are tax deductible to the full extent
permitted by U.S. federal laws and your state's laws.

The Foundation's principal office is located at 4557 Melan Dr. S.
Fairbanks, AK, 99712., but its volunteers and employees are scattered
throughout numerous locations.  Its business office is located at
809 North 1500 West, Salt Lake City, UT 84116, (801) 596-1887, email
business@pglaf.org.  Email contact links and up to date contact
information can be found at the Foundation's web site and official
page at http://pglaf.org

For additional contact information:
     Dr. Gregory B. Newby
     Chief Executive and Director
     gbnewby@pglaf.org


Section 4.  Information about Donations to the Project Gutenberg
Literary Archive Foundation

Project Gutenberg-tm depends upon and cannot survive without wide
spread public support and donations to carry out its mission of
increasing the number of public domain and licensed works that can be
freely distributed in machine readable form accessible by the widest
array of equipment including outdated equipment.  Many small donations
($1 to $5,000) are particularly important to maintaining tax exempt
status with the IRS.

The Foundation is committed to complying with the laws regulating
charities and charitable donations in all 50 states of the United
States.  Compliance requirements are not uniform and it takes a
considerable effort, much paperwork and many fees to meet and keep up
with these requirements.  We do not solicit donations in locations
where we have not received written confirmation of compliance.  To
SEND DONATIONS or determine the status of compliance for any
particular state visit http://pglaf.org

While we cannot and do not solicit contributions from states where we
have not met the solicitation requirements, we know of no prohibition
against accepting unsolicited donations from donors in such states who
approach us with offers to donate.

International donations are gratefully accepted, but we cannot make
any statements concerning tax treatment of donations received from
outside the United States.  U.S. laws alone swamp our small staff.

Please check the Project Gutenberg Web pages for current donation
methods and addresses.  Donations are accepted in a number of other
ways including checks, online payments and credit card donations.
To donate, please visit: http://pglaf.org/donate


Section 5.  General Information About Project Gutenberg-tm electronic
works.

Professor Michael S. Hart is the originator of the Project Gutenberg-tm
concept of a library of electronic works that could be freely shared
with anyone.  For thirty years, he produced and distributed Project
Gutenberg-tm eBooks with only a loose network of volunteer support.


Project Gutenberg-tm eBooks are often created from several printed
editions, all of which are confirmed as Public Domain in the U.S.
unless a copyright notice is included.  Thus, we do not necessarily
keep eBooks in compliance with any particular paper edition.


Most people start at our Web site which has the main PG search facility:

     http://www.gutenberg.org

This Web site includes information about Project Gutenberg-tm,
including how to make donations to the Project Gutenberg Literary
Archive Foundation, how to help produce our new eBooks, and how to
subscribe to our email newsletter to hear about new eBooks.
